Kohtulahend

APELLATSIOONI SISU:

Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale mõistetud karistust ja menetluskulusid. Leiab, et menetluskulud tuleb jätta riigi kanda, sest ta ei ole maksevõimeline. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmine on ebaõige, sest maakohus oli varasemalt jätnud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande samas küsimuses rahuldamata. Palub mõistetud vangistuse asendada üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Vastavalt KrMS prg.318 lg 3 p-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.3. asunud seisukohale, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises. Maakohtu otsuses on seda süüdistatavatele ka selgitatud. Esitatud apellatsioonis ei ole ära toodud ühtegi kokkuleppemenetlust reguleeriva sätte rikkumise fakti. Apelleeritakse kokkuleppes kokku lepitud karistust ja menetluskulude väljamõistmist. Kõikides vaidlustatud küsimustes on 25. veebruaril 2016 .a. süüdistatav sõlminud kokkuleppe Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Paul Pikmaga. Kokkuleppe sõlmimise juures oli ka tema kaitsja – adv. Raivo Bergson. Maakohus kontrollis kohtuistungil, kas eelnimetatud kokkulepe väljendab süüdistatava vaba tahet. Nagu nähtub maakohtu istungi protokollist, on süüdistatav nõustunud kokkuleppega, selle sisust aru saanud ja kokkuleppe sisu osas nõusoleku andmine väljendab tema vaba tahet. Maakohtu otsuses on käesolevas määruses käistletavad vaidlustatud küsimused lahendatud täpselt vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Järelikult on tegemist küsimustega, millised on lahendatud ko kkuleppes ja süüdistatav on nendega nõustunud. Nendes asjaoludes, millistes on menetlusosalised kokku leppinud, esimese astme kohtuotsust ei saa vaidlustada. Seega on antud juhul tegemist isikuga, kel puudub apellatsiooniõigus nende küsimuste vaidlustamiseks, milliseid on sisuliselt apellatsioonis vaidlustatud. Apellatsioonis esitatud väite osas, mis puudutab karistuste liitmist, selgitab ringkonnakohus, et KarS prg 65 lg 2 kohaselt on olukorras, kus isik on uue kuriteo pannud toime ajal, mil tal on veel kandmata eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus, ärakandmata karistuse osa liitmine uuele mõistetud karistusele kohustuslik. Asjaolu, et varasem on maakohus jätnud rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, ei mõjuta mingilgi määral kohtu otsustust. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS prg. 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatav N.V poolt esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.

Julia Katškovskaja /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.