Kohtulahend

Mihhail Vassiljev on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mihhail Vassiljevi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on teda karistatud salajaste varguste eest ning mootorsõiduki ärandamise katse eest. Praegu kannab ta samuti karistust salajase varguse eest, kahe inimese tahtliku tapmise eest, teise isiku maja süütamise eest, mille tagajärjel see hävines täielikult ning tunnistaja ähvardamise eest tapmisega. Vangistuses viibib ta alates 14.05.2002. a, mil ta võeti vahi alla. Vabanemisel puudub Mihhail Vassiljevil kindel elu- ja töökoht, samuti toetavad lähedased. Enne vangistust elas ta tänaval. Vabanemisel loodab leida elukaaslase, et siis tema juurde kolida. Enne vangistust oli ta enamuse ajast töötu. Ta töötas vaid mõne kuu kaupa, sissetulekud olid ebakorrapärased. Tartu Vangla iseloomustuse andmetel on rahalisi nõudeid tema vastu 12183,79 eurot, kuid vabanemisfondis on vaid X eurot. Arvestades seda, et ta on varasemalt toime pannud ka varavastaseid kuritegusid, on töökoha olemasolu vabanemisel oluline. Kriminaalhooldaja arvamuse järgi on ta vanemad surnud ning ühe õe ja vennaga on suhted katkenud. Lähedastest suhtleb vaid ühe õega. Seega ei ole Mihhail Vassiljevi osas täidetud tingimisi enne tähtaega vabanemise olulised eeldused, mis aitaksid tal igapäevaselt vabaduses hakkama saada. Vangistuse kestel osales ta sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ajavahemikus 10.02. – 06.04.2015. a ja „Viha juhtimine“ ajavahemikus 06.11.2014. a – 22.01.2015. a. Esimese puhul katkestas ta osalemise pärast kahte kohtumist, kuna ei pea enda muutumist võimalikuks ning teisel korral läbis programmi, kuid leidis, et käsitletavad teemad ei ole tema poolt kasutatavad. Ajavahemikus 19.07. – 23.09.2013. a osales ta riigikeele A1 taseme kursusel, kuid loobus sellest omal soovil. Positiivne on asjaolu, et vangistuse kestel on ta osalenud majandustöödel järgmistel ajavahemikel – 01.10. – 01.12.2004. a, 15.11. – 14.12.2010. a, 08.08. – 30.11.2013. a, 10.03. – 30.06.2014. a, 21.11.2014. a – 30.11.2015. a. Mihhail Vassiljevit on varasemalt karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Vaatamata sellele on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Samuti vabastas Harju Maakohus ta 07.10.1999. a määrusega tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 23.05.1997. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Ka see ei avaldanud talle positiivset mõju. Kuriteod on läinud ajas raskemaks, lisandunud on rasked isikuvastased süüteod. Tartu Vangla hindas Mihhail Vassiljevi kõrgohtlikuks ühiskonnale ning uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse kõrgeks. Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%. Mihhail Vassiljev ei soovi ise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Vangla iseloomustusest on näha, et tegemist on isikuga, kes tegutseb impulsiivselt, tagajärgedele mõtlemata. Ta ei tunne ennast ühiskonna liikmena ning leiab, et elab teistsuguses maailmas,

kus seadused teda ei puuduta. Suhtumine toimepandud kuritegudesse on ükskõikne. Kriminaalhoolduses näeb ta vaid võimalust oma vajaduste rahuldamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist isikuga, kelle suhtes ei ole karistuse mõistmise eesmärgid täidetud. Tema mõttemaailm on enesekeskne ning ühiskonna norme eirav. Kohus leiab, et sellise isiku puhul ei ole võimalik tema määramine kriminaalhooldusele, kuna on ebatõenäoline, et isik, kes ise ei soovi vabaneda ning omab eelnevat mõttemustrit, täidaks nõuetekohaselt käitumiskontrolli nõudeid ning määratud kohustusi. Seda kinnitab ka tema vanglasisene käitumine. Mihhail Vassiljev ei ole suutnud ka rangetes kinnipidamistingimustes käituda korrektselt. Tal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla karistas teda 04.06.2015. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks 3-kuulise katseajaga, kuna ta keeldus läbiotsimise käigus allumast korraldustele; 09.07.2015. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta omas keelatud esemeid; 09.07.2015. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega 9 ööpäevaks, kuna ta ei öelnud loendusel oma nime, keeldus ravimite manustamisest ja rääkis loenduse ajal ilma loata; 18.12.2015. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta viskas vanglavormi põrandale; 26.01.2016. a käskkirjaga noomitusega, kuna ta andis kindad teise kinnipeetava kasutusse ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid; 05.02.2016. a käskkirjaga kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks, kuna ta tegi madratsisse sisselõike. Vangistuse kestel on tema suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid 13-l korral kas selleks, et kaitsta teda teiste kaaskinnipeetavatelt tuleneva ohu eest või kaitsta vangla vara ja teisi isikuid temast tuleneva ohu eest. Samuti on teda 8-l korral paigutatud teistest kinnipeetavatest eraldi tema enda julgeolekuks. Mihhail Vassiljev on vangistuses viibinud peaaegu 14 aastat ning ärakandmata karistus on 3 aastat 7 kuud vangistust. Kohus leiab, et vaatamata nii pikale vangistuses viibitud ajale, ei ole praegusel hetkel põhjendatud tema vabastamine tingimisi enne tähtaega. Mihhail Vassiljev kannab karistust muuhulgas kahe inimese tahtliku tapmise eest. Teise inimese elu võtmine on üks raskeimaid kuritegusid, mis on võimalik toime panna. XXXX XXXX Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, samuti süüdimõistetu käitumist vangistuse kestel ning vabanemisel igapäevaseks toimetulekuks olevate eelduste puudumist, on kohus seisukohal, et Mihhail Vassiljev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.