Kohtulahend

PANK EE401700017002872300DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700027695 ning selgitusse märkida „Regina HALLIK kriminaalasja nr.1-162884 menetluskulud“. Käesolev kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

Kahtlustus

Kriminaalasja nr 14221000060 materjalid on 09.05.2014 eraldatud Regina Halliku osas kriminaalasjast nr.12740000242, milles alustati menetlust 18.12.2012 KarS §209 lg.1 tunnustel selle kohta, et Maksu-ja Tolliameti poolt esitatud väärteomenetluse toimiku nr. 930012001644 materjalide kohaselt majandustegevuseta ettevõtete OÜ Xxxx ja Xxxx XXXX juhatuse liige Xxxx Xxxx esitas hilinemisega tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete (TSD) deklaratsioonid, deklareerides teadlikult valeandmeid OÜ Xxxx nimel perioodi 01.03.2011 kuni 31.12.2011 kohta ja Xxxx XXXX nimel perioodi 01.01.2010 kuni 31.12.2011 kohta. Valeandmete esitamise eesmärgiks oli saada seadustega ettenähtud rahalist hüve (vanemahüvitis, töövõimetushüvitis jne) Eesti Haigekassast, Sotsiaalkindlustusametist ning Eesti Töötukassast. Käesolevaks ajaks on uurija poolt edastatud kriminaalasja materjalid KrMS §222 korras prokuratuuri. Eeltoodud kriminaalasjas on kahtlustatavaks Regina Hallik, kellele on 06.04.2016 esitatud kahtlustus KarS §209 lg.2 p.3 (alates 19.06.2014 kvalifitseeritav KarS §209 lg.2 p.4) ja §345 lg.1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Regina Hallikut kahtlustatakse selles, et tema kooskõlastatult majandustegevuseta ettevõtete OÜ Xxxx ja Xxxx XXXX OÜ juhatuse liikme Xxxx Xxxxiga eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, s.o. seadusega ettenähtud rahalist hüve Eesti Haigekassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt, olles teadlik asjaoludest, et: töövõimetuse hüvitise maksmisel võtab Eesti Haigekassa isiku keskmise päevatulu arvutamisel aluseks töövõimetusele eelneval perioodil isiku kohta tema tööandjate poolt deklareeritud sotsiaalmaksu¬summad, vanemahüvitise maksmisel võtab Sotsiaalkindlustusamet hüvitise suuruse arvutamisel aluseks hüvitise taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu, Maksu- ja Tolliamet tagastab enammakstud tulumaksu, lõi ajavahemikus 2011. aasta oktoobrikuust kuni 2012. aasta jaanuarikuuni Maksu- ja Tolliametile tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides (vorm TSD) hilinemisega valeandmete esitamise kaudu: Eesti Haigekassa töötajates, kes menetlesid Eesti Haigekassale esitatud töövõimetuslehtede ja Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel töövõimetushüvitiste väljamaksmist,

Eesti Sotsiaalkindlustusameti töötajates, kes menetlesid Sotsiaalkindlustusametile esitatud avalduste ja Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel vanemahüvitiste väljamaksmist, Maksu- ja Tolliameti töötajates, kes menetlesid tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonide alusel enammakstud tulumaksu tagastamist, väära ettekujutuse enda töötamisest Xxxx XXXX OÜ-s alates 14.05.2011 ning eelnimetatud äriühingu poolt talle töötasu deklareerimisele kuuluvatest summadest. Tegelikkusele mittevastavate dokumentide ja avalduste esitamine leidis aset alljärgnevalt: Andmete esitaja

Kuupäev

Kellele esitati-töötasu Andmete vorm summa Xxxx XXXX OÜ 28.06.2011 Eesti Haigekassa Kindlustatud isikute nimekiri/aluse algus 14.05.2011 Xxxx XXXX OÜ 23.10.2011 MTA (4x3691=14 764 TSD(05.-08.11) eurot) Xxxx XXXX OÜ 23.10.2011 MTA (3691 eurot) TSD september 11 Xxxx XXXX OÜ 21.11.2011 MTA (3691 eurot) TSD oktoober 11 Xxxx XXXX OÜ 12.12.2011 MTA (3691 eurot) TSD november 11 Xxxx XXXX OÜ 10.01.2012 MTA (3691 eurot) TSD detsember 11 Regina Hallik 28.02.2012 Sotsiaalkindlustusamet Taotlus vanemahüvit.saamiseks Eeltoodud tegevuse tulemusena sai Regina Hallikust ravikindlustuse seaduse §5 kohaselt kindlustatud isik, kellel on õigus saada rahalist kompensatsiooni, kui tal jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Järgnevalt esitas Regina Hallik läbi eelnimetatud äriühingu Eesti Haigekassale regulaarselt töövõimetuslehti haigushüvitiste ja hooldushüvitiste saamiseks. Lisaks esitas Regina Hallik Sotsiaalkindlustusametile avalduse vanemahüvitise saamiseks. Tegelikkusele mittevastavate deklaratsioonide esitamise järgselt maksis Eesti Haigekassa tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel välja ajutise töövõimetuse hüvitisi ja Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitist, misläbi sai Regina Hallik koos Xxxx Xxxxiga pettuse teel varalist kasu alljärgnevate töövõimetuslehtede ja avalduste alusel järgnevates summades: Hüvitise väljamaksja Saadud summa Alus Periood Eesti Haigekassa 25.64 eurot töövõimetusleht nr 01.07.-13.07.11 70068577 Eesti Haigekassa 46.15 eurot töövõimetusleht nr 18.11.-27.11.11 00077679 Eesti Haigekassa 76.90 eurot töövõimetusleht nr 28.11.-12.12.11 00077779 Eesti Haigekassa 178.95 eurot töövõimetusleht nr 02.01.-06.01.12 70073025 Eesti Haigekassa 8947.54 eurot töövõimetusleht nr 09.01.-27.05.12 00078449 (sünnitusleht) Sotsiaalkindlustusamet 22654.67 eurot, Xxxx TSD/avaldus 28.05.12millest alusetult 30.06.13 saadud 19 370.36 eurot

Maksu-ja Tolliamet

429.33 eurot, millest alusetult tagastatud summa on 410.16 eurot

18.04.2012 interneti teel esitatud 2011.aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioon Kokku said Regina Hallik ja Xxxx Xxxx pettuse teel varalist kasu Sotsiaalkindlustusametilt summas 19 370, 36 eurot ja Eesti Haigekassalt summas 9275, 18 eurot. Eelkirjeldatud tegevusega pani Regina Hallik toime KarS §209 lg.2 p.3 (alates 19.06.2014 kvalifitseeritav KarS §209 lg.2 p.4) järgi kvalifitseeritava kuriteo – grupis varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Ühtlasi kahtlustatakse Regina Hallikut KarS §345 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema eesmärgil saada õigus Vanemahüvitise seaduse §2 lg.1 sätestatud vanemahüvitisele, esitas 28.02.2012 Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo Narva klienditeeninduses Malmi 5a, Narva taotluse vanemahüvitise saamiseks sotsiaalkindlustusameti infobaasis eeltäidetud blanketil, millel oma allkirjaga kinnitas dokumendil olevate fiktiivsete andmete õigsust, ehk asjaolu, et tema eest 2011. sotsiaalmaksu maksja on Xxxx XXXX OÜ, registrikood xxx, ning tema isikustatud sotsiaalmaks on 9744.24 eurot. Esitatud avalduse alusel määras Sotsiaalkindlustusamet temale vanemahüvitise perioodiks 28.05.2012 kuni 30.06.2013. Seega Regina Hallik pani toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o. KarS §345 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus 08.04.2016 esitas abiprokurör Maarja Talts Viru Maakohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 08.04.2016 esitas Regina Halliku kaitsja Irina Žurina Viru Ringkonnaprokratuurile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §202 lg.1, 7 alusel. Ühtlasi on Regina Hallik esitanud 08.04.2016 aastal prokuratuuri nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §202 lg.1, 7 alusel. KrMS §202 lg.1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KarS §4 lg.3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS §209 lg.2 p.4 eest nähakse karistusena ette ühe- kuni viieaastane vangistus ja KarS §345 lg .1 eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuritegudega. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, tuleb asuda seisukohale, et Regina Halliku suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. Regina Hallik ei ole varasemalt kriminaalkorras ega ka väärteokorras karistatud, samas tema poolt toimepandud uute kuritegude kohta informatsioon puudub. Regina Halliku vastu tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames esitatud ei ole. Sotsiaalkindlustusameti esindaja xx xx 08.09.2015 aasta e-kirjast nähtub, et Regina Hallikule on esitatud haldusakt enammakstud vanemahüvitise tagasinõudmiseks, mis on pööratud sundtäitmisele 02.10.2014 aastal (kohtutäitur Kristel Maalman). Käesoleval juhul on eesmärgiks hüvitada kannatanutele tekitatud kahju ning rangemate karistusõiguslike järelmite kehtestamine võib seda takistada arvestades tekkida võivate kriminaalmenetluskulude suurust. Seega saab väita, et antud juhul on kannatanul peale kriminaalmenetluse muid efektiivseid õiguskaitsevahendeid Ühtlasi nähtub kriminaalasja materjalidest, et Regina Hallik on asunud elama xxx, kasvatab üksinda kahte alaealist last ning omab püsivat töökohta. Eeltoodu tõttu on prokurör seisukohal, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Regina Halliku suhtes ning KrMS §202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Regina Hallik on andnud enda kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §202 alusel ning nõustub KrMS §202 lg.2 p.3 alusel maksma riigituludesse 430 eurot 4. kuu jooksul. Ühtlasi on Regina Hallik nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud 458,40 eurot 4. kuu jooksul. Pannes süüdiolevale isikule menetluse lõpetamisel kohustusi – maksta kindel summa riigituludesse – on selgelt väljendatud hukkamõistu tema teo suhtes. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §202 lg.1-3 ja §206 taotleb abiprokurör Viru Maakohtult:

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMS §202 lg.4 lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Käesolevas asjas ei pea kohtunik vajalikuks menetlusosaliste väljakutsumist ja lahendab taotluse kirjalikus menetluses. Vastavalt KrMS §202 lg.1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Regina Hallikule on esitatud kahtlustus KarS §209 lg.2 p.4, §345 lg.1 järgi, sest tema kooskõlastatult majandustegevuseta ettevõtete OÜ Xxxx ja Xxxx XXXX OÜ juhatuse liikme Xxxx Xxxxiga eesmärgiga saada pettuse teel varalist kasu, s.o. seadusega ettenähtud rahalist hüve Eesti Haigekassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt lõi väära ettekujutuse enda töötamisest Xxxx XXXX OÜ-s ning eelnimetatud äriühingu poolt talle töötasu deklareerimisele kuuluvatest summadest. Järgnevalt esitas Regina Hallik läbi eelnimetatud äriühingu Eesti Haigekassale regulaarselt töövõimetuslehti haigushüvitiste ja hooldushüvitiste saamiseks. Lisaks esitas Regina Hallik Sotsiaalkindlustusametile avalduse vanemahüvitise saamiseks, mille alusel määras Sotsiaalkindlustusamet temale vanemahüvitise perioodiks 28.05.2012 kuni 30.06.2013. KarS §209 lg.2 p.4 näeb karistusena ette ühe- kuni viieeaastase vangistuse. KarS §345 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS §4 lg.3 alusel on seega tegemist teise astme kuriteoga. Maakohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud kriminaalasjas ei ole kahtlustatava süü suur, tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames esitatud ei ole, Regina Hallikule on esitatud haldusakt enammakstud vanemahüvitise tagasinõudmiseks, mis on pööratud sundtäitmisele 02.10.2014 aastal kohtutäitur Kristel Maalmani poolt. Avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Nii ei pea maakohus vajalikuks üle korrata kõiki prokuröri taotluses esitatud asjaolusid ja nõustub nendega täielikult. Süüdistatav on kirjalikult võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse kindel summa 430 eurot nelja kuu jooksul (t.l. 166). Seega on KrMS §202 lg.1 sätestatud süüdistatava nõusolek antud kriminaalasja lõpetamiseks süüdistatava poolt kirjalikult antud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kriminaalmenetlus antud asjas Regina Halliku kahtlustuses KarS §209 lg.2 p.4, §345 lg.1 järgi tuleb lõpetada KrMS §202 lg.1 alusel. Vastavalt KrMS §202 lg.2 p.2 paneb maakohus süüdistatav Regina Hallikule kohustuse tasuda riigituludesse kindla summana 430 eurot nelja kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.

Vastavalt KrMS §202 lg.3 ei või sama sätte lg.2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. Vastavalt KrMS §202 lg.6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud nimetatud paragrahvi lg.2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Vastavalt KrMS §202 lg.2 p.1 kuuluvad Regina Hallikult väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud summas 458,40 eurot nelja kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Vastavalt KrMS §385 p.10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §202 ja §385 p.10.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.