Kohtulahend

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; ning lisaks kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 21 ja p 7 alusel kohustused: 1) käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 2) mitte suhelda narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. XXX Vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata Nikita Zaitsevile kriminaalhooldaja.

SÜÜDISTUS

Nikita Zaitsev omandas ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 04.03.2015 Tallinnas Lasnamäel Lauluväljaku taga asuval tühermaal peidikust seni tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet marihuaana, mida hoidis ebaseaduslikult enda juures ja enda elukohas aadressil XXX kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 04.03.2015 järgmiselt: Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaanast hoidis N. Zaitsev edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult enda juures kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 04.03.2015 kell 13.05 Tallinnas aadressil Mustakivi tee 12 asuva kaubanduskeskuse Prisma parklas. Kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema juurest 22 soonkinnitusega kilekotti, milles massiga kokku 14,26 grammi kanepiõisikuid (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (edaspidi THC) sisaldus on 19%. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaanat hoidis N. Zaitsev ebaseaduslikult enda elukohas XXX, mil läbiotsimisel 04.03.2015 kella 13.45 ajal andis N. Zaitsev vabatahtlikult välja köögist baariletil kile pealt lahtiselt massiga kokku 8,18 grammi kanepiõisikuid (marihuaana), mille THC sisaldus on 18%. Samuti andis N. Zaitsev vabatahtlikult välja köögist kraanikausi kõrvalt kapist musta värvi plastmassist karbi, milles kilepakend, milles omakorda 1 musta värvi kilekott, milles massiga kokku 169,9 grammi kanepiõisikuid (marihuaana), mille THC sisaldus on 20%. Karbis oli lisaks 1 soonkinnitusega kilekott, milles massiga kokku 1,96 grammi kanepiõisikuid (marihuaana), mille THC sisaldus on 20%. Kokku leiti ja võeti N. Zaitsevi valdusest ära 194,3 grammi kanepiõisikuid (marihuaana). Läbiotsimisel andis N. Zaitsev vabatahtlikult välja ka erinevaid narkootilise aine käitlemisele viitavaid esemeid nagu näiteks elektroonilised kaalu, millel THC jälgi ja hulgaliselt kasutamata soonkinnitusega kilekotte. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš, vaik, ekstraktid jne) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Marihuaanat puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 194,3 grammist marihuaanast (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 259 inimesele. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani N. Zaitsev toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N. Zaitsevi süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 2 aastat. Sellest kantuks lugeda 2 päeva eelvangistust ning ülejäänud osas vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, täitab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 21 ja 7 määratud kohustused. KarS § 832 alusel konfiskeerida N. Zaitsevilt ära võetud ja arestitud sularaha 1530 eurot ning süüdistatav peab 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuma menetluskulud kogusummas 1 567 eurot. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungilt ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning N. Zaitsev tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Arestitud vara kuulub konfiskeerimisele. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Asitõenditest narkootiline aine tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta EKEI käsutusse ning narkootilise aine pakendamise ja kaalumise vahendid kui väärtusetud tuleb hävitada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.