Kohtulahend

1-16-2945 Osamakse suurus 78,70 eurot. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus S.P’t süüdistatakse selles, et viibides 24.juulil 2015 kella 23.50 paiku * maakonnas * vallas * külas * asuvas M. H. valduses olevas korteris, tungis isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kallale A. S.ile, keda lõi ühel korral rusikas käega näo piirkonda, tekitades kuriteo toimepanemise tagajärjel kannatanule tahtlikult füüsilist valu. Eeltoodu alusel süüdistatakse S.P KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o. kehalises väärkohtlemises. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 4/. Prokuröri poolt kohtus S.P ’le nõutud karistus: kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusaja hulka S.P poolt teostatud 9,5 tundi üldkasulikku tööd, millele KarS § 69 lg 1 alusel vastab 10 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub vangistus 2 kuud ja 20 päeva. KarS § 73 lg 1,3 jätta 2 kuud ja 20 päeva vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata, kui S.P ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab S.P süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendid - puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb S.P’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Kristjan Nõges S.P kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 299,40 eurot /tl 67-68/.

1-16-2945 S.P taotles sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil, et kohus võimaldaks tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga tasuda ei suuda. Kohus rahuldab S.P taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel.

Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.