lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-8253/42

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 11.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-8253/42
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
806
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-8253/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.03.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-8253

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. märtsi 2016 määrus, millega KarS § 70 lg 1 alusel asendati süüdimõistetule Roman Stoljarovile mõistetud rahaline karistus vangistusega

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Roman Stoljarov 37906126533), määruskaebus

(isikukood

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 2. märtsi 2016 määrus tühistada osaliselt, s.o rahalise karistuse asendamisel saadava vangistusaja pikkuse osas, ja määrata, et tasumata rahaline karistus 28 päevamäära tuleb asendada 9 päeva pikkuse vangistusega.

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu 18.03.2013 otsusega mõisteti Roman Stoljarovi karistuseks KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 järgi rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 384 eurot, mis tuli ära tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Kohtuotsus jõustus 03.04.2013.
2.Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 17.02.2016 Tartu Maakohtule avalduse R. Stoljarovile mõistetud rahalise karistuse asendamiseks, kuna 384 eurot oli selleks hetkeks täies ulatuses tasumata ja isiku suhtes ei olnud võimalik teostada ka sundtäitmist.
3.Tartu Maakohtus 02.03.2016 toimunud kohtuistungil selgitas R. Stoljarov, et peale kohtuotsust 2013. aastal läks tal rahaline karistus meelest ära. 2014. aastast viibib ta kinnipidamiskohas ja rahalisi võimalusi tasumiseks tal ei ole. Ta vabaneb käesoleva aasta septembris ja oleks peale seda valmis rahalise karistuse tasuma või tegema selle asemel üldkasulikku tööd.
4.02.03.2016 määrusega Tartu Maakohus, juhindudes KrMS § 417 lg-st 3 ja KarS § 70 lg-test 1-3, asendas R. Stoljarovile Tartu Maakohtu 18.03.2016 otsusega mõistetud ja

tasumata rahalise karistuse 120 päevamäära ühe kuu ja kümne päeva pikkuse vangistusega. 4.1 Kohtu eelmärgitud otsustuse tõi kaasa asjaolu, et R. Stoljarovile Tartu Maakohtu 18.03.2013 otsusega mõistetud rahaline karistus oli täies ulatuses tasumata. Samuti selgus, et kohtutäituri hinnangul puudub süüdimõistetul vara, millele oleks otstarbekas sissenõuet pöörata. Tulenevalt eeltoodust, samuti R. Stoljarovi kinnipidamiskohas viibimisest ning temal seal sissetuleku puudumisest, on alust järeldada, et käesoleval ajal puuduvad süüdimõistetul rahalised vahendid kogu nõude koheseks tasumiseks. Seega on rahalise karistuse asendamine vangistusega tema suhtes põhjendatud. Kohus ei pidanud võimalikuks ega põhjendatuks asendada rahalist karistust üldkasuliku tööga, kuivõrd R. Stoljarov viibib kinnipidamiskohas, tema eeldatav karistuse kandmiselt vabanemise aeg on alles käesoleva aasta septembris ja R. Stoljarovile oli antud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks. 4.2 Rahalise karistuse ümberarvestamisel vangistuseks märkis kohus sedagi, et kuigi asendamist puudutavat regulatsiooni on alates 01.01.2015 muudetud, tulevad kohaldamisele R. Stoljarovi kuriteo toimepanemise ajal kehtinud sätteid. Kui kehtiva seaduse kohaselt on rahalise karistuse miinimumpäevamäär 10 eurot, siis R. Stoljarovi kuriteo toimepanemise ajal oli see 3.20 eurot. Seega tuleb R. Stoljarovi karistuse ümberarvestamisel võtta aluseks 3.20 euro suurune miinimumpäevamäär.

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Stoljarov, taotledes lahendi tühistamist.

5.1 Taotlust põhjendab R. Stoljarov selgitusega, et rahalise nõude 035/2013/1060 kustutamiseks on tema ise kandnud vanglakontolt üle rahasumma 15.19 eurot ning tema sugulased on tasunud 385 eurot. Selle kinnituseks on kaebaja esitanud K-Raha väljavõtte ning maksekorralduse nr 119. Viimaselt nähtub 385 euro tasumine 21.03.2016.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6.Tartu Ringkonnakohus leiab, et käesolevaks ajaks ilmnenud uute asjaolude tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt, s.o R. Stoljarovile asenduskaristusena määratud vangistusaja pikkuse osas. R. Stoljarovi määruskaebus leiab seega samuti rahuldamist vaid osas selle taotluses. Vastavat seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
7.Apellatsioonikohus tuvastas, et täiteasjas nr 035/2013/1060 on tehtud kaks ülekannet summades 15.19 eurot ja 385 eurot. Ehk siis rahaline karistus oleks justkui tasutud isegi summas, kui kohus selle ette nägi. Taoline lähenemine ei ole paraku siiski õige. Nimelt tuleneb täitemenetluse seadustiku § 106 lg-st 2, et jagatavast rahasummast arvestatakse kõigepealt maha täitekulu ja nii käesoleval juhul toimitud ongi. Seda näitab üheselt Riigi Tugiteenuste Keskuse juristi Elen Eigo-Aunbaumi poolt 31.03.2016 kohtule esitatud teatis, millest selguvalt on kohtutäitur teinud 30.03.2016 ülekande R. Stoljarovi rahalise karistuse katteks summas 292.98 eurot ja tasumata osaks on 91.02 eurot.
8.Eelviidatud teatisest selgub seega, et praeguseks määruskaebemenetluseks on asjaolud muutunud, s.o rahalise karistuse tasumata osaks on 91.02 eurot. Tulenevalt KrMS § 417 lg-st 2 arvestatakse rahalise karistuse osalise tasumise korral tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Ehk siis viidatud sätet aluseks võttes peab ringkonnakohus vajalikuks Tartu Maakohtu poolt R. Stoljarovile asenduskaristusena määratud vangistusaega vähendada. Seda tehes juhindub kriminaalkolleegium KarS § 70 lg-st 1, mille kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. R. Stoljarovi osas tähendab see seda, et tema rahalise karistuse tasumata osa 91.02 eurot, s.o 28 päevamäära (päevamäära suuruseks R. Stoljarovi kuriteo toimepanemise ajal oli 3.20 eurot), tuleb asendada 9 päeva pikkuse vangistusega.
9.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt. /allkiri/ Aarne Sarjas Tiit Lõhmus

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.