Kohtulahend

elama alalises elukohas – XXX;

•

ilmuma kriminaalhooldaja poolt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

•

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

•

saama kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks;

•

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

•

mitte tarvitama alkoholi.

määratud

ajavahemike

järel

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

kaitsjatasu summas 72 eurot ja

•

sundraha summas 322,50 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2 (3)

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

G.J’i süüdistatakse selles, et tema, 04.04.2016 kella 13.00 paiku, viibides XXX külas, korteris aadressil XXX, lõi ühise alkoholi tarbimise käigus XXX noaga vasaku reie piirkonda, põhjustades sellega kannatanule reie lahtise haava pikkusega 2,5 cm, sügavusega 3 cm. Noalöögist saadud haava tõttu vajas XXX arstiabi, mis oli talle osutatud Ida-Tallinna Keskhaiglas ambulatoorselt. Seega G.J pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kokkuleppe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatava nõusolekul ei osalenud kaitsja kohtuistungil. Ühtlasi oli kokkuleppes märgitud, et süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb KrMS § 179 kohaselt lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära (2016. aastal 645.- eurot). KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. G.J pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 322,50 eurot ning kriminaalmenetluse kulud (72 eurot), mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. Kuna G.J-i rahalised kohustused on suhteliselt suured, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus, et G.J võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, lähtudes kohtuotsuse resolutiivosas esitatud graafikust.

Anne Rebane kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.