1-16-2902/3 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus B.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 11.06.2015 karistas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, kusjuures karistus ei ole kantud, juhtis 07.04.2016 kella 17:00 ajal * maakonnas * linnas * maja juures liikudes * tänava suunas enda isiklikku mootorsõidukit - sõiduautot Kia Rio registrinumbriga * * - isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 seerianumbriga ARDM -0082 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,26 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,14 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks juhtis B.O mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega B.O , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus B.O’ale nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka B.O kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 07.04.2016 kell 17.12 kuni 08.04.2016 kell 15.25 /tl 50-51/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 5 kuud ja päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel pöörata täitmisele B.O-le Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 11.06.2015 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 kuud ja 28 päeva vangistust ning KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 5 kuud 28 päeva vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 11.06.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud 28 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 9 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 9 kuud ja 26 päeva, s.o 296 päeva vangistust üldkasuliku tööga tundi. B.O-le määratud 296 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et B.O teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et B.O on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

1-16-2902 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus karistusena tegema üldkasulikku tööd. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab B.O süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tõkend – B.O on kahtlustatavana kinni peetud 07.04.2016 kell 17.00 kuni 08.04.2016 kell 15.30 /tl 50-52/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Asitõendid – käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud sõiduauto Kia Rio registreerimismärgiga ** VIN koodiga nr * /tl 15-24/, mis on hoiul Haapsalu politseijaoskonna sisehoovis. Asitõend tuleb jätta politseisse hoiule kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel anda üle Lääne Maavalitsusele konfiskeerimistoimingute läbiviimiseks. Prokuröri taotlus asitõendi osas. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on sõiduauto Kia Rio registreerimismärgiga ** VIN koodiga *, esmane registreerimine 09.03.20014, registreerimine Eestis 09.03.2004, mootorimaht 1343 cm3, võimsus 60 KW, mis asub Haapsalu politseijaoskonna sisehoovis asukohaga Lossiplats 4 Haapsalu, mis nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal kuulub B.O-le B.O kinnitas, et saab aru, et kokkuleppes on kokku lepitud ka sõiduauto konfiskeerimine. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud. B.O on isikuks, kes on kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid ta jätkab õigusvastast käitumist. Ka juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena ei mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma ning edaspidiste kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb kuriteo toimepanemise vahend sõiduauto konfiskeerida Kars § 83 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. B.O-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o (1,5x430):2= 322,50 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale M. Viira B.O kaitsmise eest makstud tasu 120 eurot /tl 71-75/. B.O taotles kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil, et kohus võimaldaks tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga tasuda ei suuda. Kohus rahuldab B.O taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel.