I.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. veebruari 2016. a otsus, lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi)
Apellatsiooni esitaja Süüdistatav
Süüdistatav ja kaitsja I.A (ik: XXX); elukoht XXX; varem korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud
Prokurör
Abiprokurör Paul Pikma
Kaitsja
Vandeadvokaat Riine Lumiste
RESOLUTSIOON
1.Jätta I.A ja tema kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Legitimus seoses vandeadvokaat Riine Lumiste poolt I.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks).
3.Välja mõista I.A-lt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse I.A-le eraldi dokumendina.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.A-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna üritas ta 4. veebruaril 2016 taas kord Ülemiste Hyper Rimi kauplusest varastada 6 pakki žiletiteri väärtusega kokku 125,94 eurot, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötajad pidasid ta kinni.
2.Harju Maakohtu 5. veebruari 2016. a otsusega mõisteti I.A talle esitatud süüdistustes süüdi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 24. november 2015. a otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta ja 2 kuu vangistuse võra, mõistes I.A-le liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti I.A kinnipidamise päev, s.o. 4. veebruar 2016. Maakohus kohaldas I.A-le tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Maakohus mõistis I.A-lt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 466,5 eurot.
3.1.Maakohus leidis, et I.A-le süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, mis riimuvad omavahel. Maakohus ei tuvastanud I.A teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.
3.2.I.A-le karistust mõistes märkis maakohus tema süü suurust iseloomustavalt, et süüdistus hõlmab ühte varguse katset, millega kahju ei tekitatud. I.A kahetsuse avaldamist ei pidanud maakohus siiraks ega seega ka mitte süüd kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine I.A-le on välistatud, sest ta ei tööta. Mõistetavat vangistust ei pidanud maakohus võimalikuks üldkasuliku tööga asendada, sest katseajal uue kuriteo toime pannud süüdistatava isik välistab selle variandi. Kuna I.A kuritegelik aktiivsus on keskmisest suurem ja kergemad karistused ei ole tema suhtes osutunud eesmärgipäraseks, asus maakohus seisukohale, et I.A tuleb karistada vangistusega ja pöörata see karistus ka reaalselt täitmisele.
3.3.Maakohus võttis I.A kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud: sundraha (mida kohus lähtuvalt KrMS § 2655 lg-st 2 vähendas poole võrra) ja kaitsjatasu.
Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja.
4.1.Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas. Ta soovib, et mõistetud karistus asendataks ühe aastase viibimisega rehabilitatsioonikeskuses. Alternatiivselt soovib ta kergema karistuse mõistmist. Süüdistatav kahetseb toimepandut.
4.2.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist I.A-le mõistetud karistuse osas ja talle kergema karistuse mõistmist, samuti mõistetud liitkaristuse asendamist üldkasuliku tööga ja kohustusega alluda narkovastasele sõltuvusravile. Kaitsja arvates on ühe varguse katse eest üheaastase vangistusega karistamine hinnatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena. Varastada üritatu väärtus oli väike ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, samas ei võetud aga arvesse kergendava asjaoluna I.A puhtsüdamlikku kahetsust. I.A on narkosõltlane ja ta tunnistab seda ja soovib pöörduda statsionaarsele võõrutusravile. Vanglatingimustes on aga sõltuvusravi saamine ebareaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
6.KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
7.Kriminaalkolleegium leiab, et I.A ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
8.Apellatsioonides esitatud taotlused karistuse kergendamiseks ja selle üldkasuliku tööga asendamiseks on perspektiivitud. I.A-le varguse eest mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust, samuti selle asendamata jätmist põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. I.A on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Karistuse raskus on proportsioonis tema süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Ka karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise puhul on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud põhjendatud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda.
9.Kaitsja ja süüdistatava taotlused karistuse asendamiseks sõltuvusraviga on asjakohatud, sest KarS § § 692 lg 1 kohaselt saab vangistuse sõltuvusraviga asendada üksnes varem vangistusega karistamata isikul. I.A on aga Harju Maakohtu 24. novembri 2015. a otsusega karistatud vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi kohaldamata.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus el ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
11.Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.