Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Alexander Shpet on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.12.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-11693 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 05.08.2010. a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 21.06.2012. Kohtuotsus jõustus 28.12.2012. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.12.2012 ja lõpeb 20.12.2017. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 21.02.2016. 17.02.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Alexander Shpeti ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Alexander Shpeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur toetab Alexander Shpeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör toob välja positiivsena asjaolu, et viimased distsiplinaarkaristused on määratud peaaegu aasta tagasi. Isik on parandanud oma käitumist ja suhtumist. Isik on väga tublilt osalenud vangla poolt pakutavates programmides ja nõustamistes. Käitumise osas vaikne ja rahulik. Kõik see näitab, et isik püüab enda suhtumist ja käitumist muuta seaduskuulekaks ja on lootus, et tal see ka õnnestub. Elukoht vanemate juures tagatud, 2 alaealist last, sotsiaalne tugi seega olemas ja sellest võib abi olla tavaellu tagasipöördumisel. Oht võib tuleneda narkosõltuvusega abikaasast ja kriminaalse taustaga tuttavatest. Prokurör leiab, et kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud, vangla poolt soovitatud lisakohustused maandavad riske. Ülejäänud karistusajaks

2 (4)

käitumiskontrollile allutamine võiks Alexander Shpeti puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Alexander Shpet avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on Alexander Shpet käesoleva karistuse ajal teinud järeldused oma varasemast käitumisest ning soovib seda muuta. Kinnipeetav enda sõnul uimasteid ei tarvita ja ka abikaasa enam ei tarvita. Alexander Shpet leiab, et on muutunud, ka viimastest distsipliinirikkumistest vanglas on möödunud peaaegu aasta. Vabanemise korral loodab kinnipeetav saada tööle varasemasse töökohta xxxx xxxxxxx. Kirjalik nõusolek puudub, kuid Alexander Shpet on sinna helistanud ning väidetavalt võetakse teda tööle. Kinnipeetaval on ka kaks last, kelle elust tahab osa saada, tütar läheb septembris kooli.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Alexander Shpet temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Alexander Shpetil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Alexander Shpeti tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Alexander Shpet on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Praegu kannab Alexander Shpet karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, varasemal kahel korral on teda samuti karistatud narkokuritegude eest. Käesolev kuritegu on toime pandud varasema, 05.08.2010. a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8649 määratud katseajal. Karistuse kandmise ajal on Alexander Shpeti puhul märgata positiivseid muutuseid. Alexander Shpeti osalemisele taasühiskonnastavas tegevuses on antud positiivne hinnang. Ta on käinud psühholoogilisel nõustamisel, õppinud riigikeelt, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ ning osalenud tööhõives. Kõik need läbitud tegevused võiksid toetada isiku paremat toimetulekut pärast vabanemist. Kuigi Alexander Shpeti käitumine ei ole vanglas laitmatu olnud, on kõik rikkumised toime pandud juba peaaegu aasta tagasi, mis näitab, et isik on huvitatud oma käitumise parandamisest ning võiks ka vabaduses õiguskuulekalt toime tulla. Lisaks eelnevale toetavad Alexander Shpeti ennetähtaegset vabastamist ka vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetavale on garanteeritud elukoht ning ametlikuks sissetulekuks on esialgu töövõimetuspension. Alexander Shpet töötas varem keevitajana ettevõttes xxxx xxxxxx ning loodab vabanemise korral taas sinna tööle asuda. Alexander Shpeti suhted lähedastega on toetavad. Abikaasa, kes on narkosõltlane, on käesolevaks ajaks vabanenud vanglast ennetähtaegselt. Kinnipeetava sõnul abikaasa uimasteid enam ei tarvita ning käib ametlikult tööl. Abielust on sündinud kaks last. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Alexander Shpeti ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on põhjendatud. Kohtu hinnangul on Alexander Shpet endale praeguseks teadvustanud kuritegude toimepanemise põhjuseid ja tagajärgi ning läbi individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste on tegeletud kuriteoriskide maandamisega. Kohtu arvates võiks ülejäänud karistusajaks

3 (4)

käitumiskontrollile allutamine olla Alexander Shpeti puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Alexander Shpeti edasise käitumise üle. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Alexander Shpetile määrata katseaeg kuni 20.12.2017. a. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Alexander Shpet ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Alexander Shpetile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata KarS § 75 lg 2 p 4 alusel Alexander Shpetile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.