Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. aprill 2016, Tallinn
Kriminaalasja number
1-14-7321
Kohtukoosseis
Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali
Kriminaalasi
Apellatsiooni esitaja
S.N süüdistuses KarS § 121 järgi Pärnu Maakohtu 26. veebruari üldmenetluses Kaitsja
Prokurör
Ringkonnaprokurör Indrek Kalda
Süüdistatav
ik XXX(ankeetandmed maakohtu otsuses)
Kaitsja
Vandeadvokaat Andres Tamm
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Apelleeritud kohtuotsus
otsus
Menetluskulu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
kannatanu ütlusi, vähemas joobeastmes tunnistaja ST ütlusi aga ignoreeris, öeldes, et tunnistaja püüab pehmendada süüdistatava ja kannatanu vahelist tüli. Samuti ei pööra kohus tähelepanu, et nii kannatanu ise, süüdistatav kui ka tunnistaja ütlevad, et kannatanu oli nii purjus, et kukkus ise maha. Tunnistaja T ütluste kohaselt ( kes on kannatanuga korduvalt alkoholi tarvitanud) kukub ST iga kord kui purju jääb. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka 24.04.2014 toimunu, kus peale õlle joomist kannatanu kukkus vastu majaseina niiviisi, et oli vaja kiirabis teda õmmelda. Kas kannatanu sai ka 23.04.2014 mahakukkumisega vigastusi, kriminaalasja materjalidest ei nähtu. On tõenäoline, et isik, kes on umbjoobes, võib kukkudes viga saada. Seega on kohus ka kukkumisega tekkinud vigastused arvanud S.N poolt tekitatuks. Tunnistaja ST kinnitas kohtuistungil, et tema ei näinud, et S.N oleks kannatanut löönud. Neil asjaoludel kaitsja leiab, et ei ole leidnud tõendamist S.N poolt kannatanu ST jalaga löömine ning ta tuleb selles õigeks mõista, kohtuotsus tuleb tühistada. Juhindudes KrMS §-dest 339 lg.2, 340 lg.2 p.1 palub tühistada Pärnu Maakohtu 26.veebruari 2016.a. kohtuotsus S.N süüdistuses KarS § 121 järgi ning ta õigeks mõista.
Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väide, et vigastused võisid 23.aprillil 2014 aastal tekkida kannatanul kukkumisest, on kaitsja esitanud juba maakohtus ning maakohus on nimetatud kaitseversiooni kaalunud ning on selle usaldusväärsete tõendite alusel kummutanud. Kohus on S.N poolt kuriteo toimepanemise tuvastamisel analüüsinud ja andnud hinnangu kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlustele kui ka patsiendikaardi andmetele arsti poolt kannatanul tuvastatud vigastuste kohta. Seejuures kõrvutanud neid tõendeid ka vaatlusprotokollis kajastatud hädaabinumbril tehtud kõnede sisudega. Kohus on eelnimetatud tõendite alusel tuvastanud, et kannatanu oli alkoholijoobes, mistõttu on eksitav kaitsja väide, et kohus pole seda asjaolu arvestanud. Kolleegium osutab, et asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud hädaabinumbrile esitatud kõnest nähtub, et kannatanu on ise helistanud ja andnud adekvaatselt ülevaate temaga juhtunust ning ka tema tervislikust seisundist, kusjuures on teinud seda korduvalt. Seega ei ole kannatanu tervislik seisund ja joobeaste olnud selline, kus ta ei saanud aru toimunust ning kõne sisu kinnitab kannatanu ütlusi sellest, et süüdistatav lõi teda jalaga näkku. Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et kannatanu poolt antud ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda. Kaitsja viited tunnistaja ütlustele sellest, et kannatanu eemal kukkus, ei sea kahtluse alla kannatanu ütlusi, et ta eemaldus teistest pärast löögi saamist. Löögist tekitatud näohaav veritses tugevasti, veri valgus silma ning tal hakkas halb, mistõttu kukkus. Asjaolu, et kannatanu oli pikali asendis kinnitab ka hädaabikõne sisu, kus kannatanu selgitab, et ta lamab kuna ta ei näe, verd on väga palju, tal on halb olla ja on teadvuse kaotamise tunne. Kaitsja viited kannatanu enda ütlustele tema kukkumise ja seeläbi vigastuste saamisest, ei oma antud juhul tähtsust kuna nii nagu kannatanu ja ka kohus on õigesti tõdenud, leidis täiendavalt vigastusi tekitanud kukkumine aset järgmisel päeval, millest on kannatanu ka varjamatult ütlusi andnud. Nimetatud kukkumine pole aga puutumises eelmise päeva, so 23 aprilli 2014 sündmustega ega ka samal päeval meditsiiniasutuses kannatanul tuvastatud ja patsiendikaardil fikseeritud vigastustega. Tunnistaja S.T ütlusi ei ole maakohus tervikuna ebausaldusväärseks hinnanud ega ka arvestamata jätnud. Tunnistaja on andnud ütlusi, et kannatanu ja süüdistatav karjusid ja sõimlesid. Löömist ei näinud, kuid mingi hetk läks eemale, keeras seltskonnale selja, et urineerida ja sellele järgnevalt nägi kannatanut juba eemal ja kannatanu kukkus. Tunnistaja ütlused ei ole vastuolus kannatanu poolt antud ütlustega ega sea tema ütluste õigsust kahtluse alla. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud õigusliku hinnangu osas. aakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt ja rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Kolleegium ei tuvastanud menetlusnormi olulisi rikkumisi, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.