1-10-3494/27 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Harju Maakohtu 09.03.2016. a kohtumäärusega kuulutati K.K tagaotsitavaks ja ta peeti selles kriminaalasjas kinni 30.03.2016. a. Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil K.K-le asenduskaristusena mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune ei ole ilmunud registreerimistele, ei elanud talle kindlaksmääratud elukohas ning ei ole teinud tähtaegselt ära talle asenduskaristusena kohaldatud üldkasuliku töö tunde. Ta lahkus oma elukohast kriminaalhooldajalt eelneval luba taotlemata ning praeguseks ajaks on tal ikkagi tegemata 13 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil asenduskaristuse mitte täitmisele pööramist. Ta teatas, et tal on nüüd kindel elukoht Tallinnas Luha tänaval ning tal on võimalik üldkasuliku töö tunnid ära teha 1 kuu jooksul. Varem tal puudus kindel elukoht Tallinnas, ta viibis Paides ning sealt ei olnud tal võimalik üldkasuliku töö tunde teha. Kaitsja taotles kohtuistungil K.K asenduskaristuse mitte täitmisele pööramist ja anda K.K-le võimalus teha üldkasuliku töö tunnid ära 1 kuu jooksul, pikendades selleks tema üldkasuliku töö tundide tegemise tähtaega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus K.K-le Harju Maakohtu 09.12.2015. a kohtumäärusega asenduskaristusena kohaldatud ning osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et K.K hoidis kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest ja ei järginud talle kohtumäärusega pandud kohustust – ilmuda kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusalune ei ilmunud alates 09.02.2016. a registreerimisele kriminaalhooldusosakonda. Lisaks isik ei elanud alates 28.01.2016. a talle määratud alalises elukohas – XXX Tallinnas ja lahkus elukohast kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba taotlemata. K.K küll teatas 12.02.2016. a ametnikule telefoni teel, et a viibib nüüd Paides, kuna tal ei ole Tallinnas öömaja. K.K eelmine elukoht oli Sotsiaalhoolde Ühingus, kust teatati ametnikule, et K.K lahkus sealsest elukohast, kuna Sotsiaalhoole Ühing soovis teda saata narkootikumide võõrutusravile. K.K on tähtaegselt tegemata temale mõistetud 25-tunnist üldkasulikust tööst 13 tundi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna K.K rikub kohtumäärusega talle pandud kohustusi ning ei ole teinud tähtaegaselt ära talle kohtumäärusega asenduskaristusena kohaldatud üldkasuliku töö tunde, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata. K.K ei ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama.

Kohtu hinnangul on põhjendatud K.K karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle kohtumäärusega määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus 09.12.2015. a kohtumäärusega näitas kohus K.K suhtes üles usaldust ning ei kohaldanud tema suhtes asenduskaristusena reaalset vangistust, vaid andis süüdlasele võimaluse teha vangistuse asemel üldkasuliku töö tunde, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. K.K ei ole esitanud kohtule mitte ühegi olulist põhjendust ja asjaolu, miks tal ei olnud võimalik teha üldkasuliku töö tunde ajagraafiku kohaselt enne oma kinnipidamist 30.03.2016. a. Kriminaalhoolduse katseaja algusest on möödunud juba 3 kuud ja kogu selle aja kestel on kriminaalhooldusalune suutnud ära teha vaid 12 tundi üldkasulikku tööd ning viimati ilmus registreerimisele 19.01.2016. a. Kriminaalhooldusaluse selline käitumine näitab tema poolt täiesti ükskõikset suhtumist kohtu poolt talle määratud karistuse täitmisesse. Ning vastavalt seadusele tehakse üldkasuliku töö tunde vastavalt kokkulepitud ajakavale, mitte aga kriminaalhooldusaluse soovide ja tujude kohaselt. K.K-le 19.01.2016. a registreerimisel ajakava allkirjastades selgitati, et üldkasuliku töö tunde tuleb teha ajakava kohaselt, kuid isik võttis endale vabaduse teha üldkasuliku töö tunde siis, kui tal tekib selleks soovi või tahtmist. Kohtu hinnangul rikkus kriminaalhooldusalune nõudeid tahtlikult ja see annab tunnistust isiku üleolevast suhtumisest talle kohtumäärusega kohaldatud asenduskaristuse täitmisesse. Kohtu hinnangul on K.K manipuleerinud oma elukohaga, ainuüksi põhjusel, et ta ei oleks kriminaalhooldaja ega ka kohtu poolt kättesaadav ja ei peaks tegema üldkasuliku töö tunde. Kohus on seisukohal, et K.K suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb K.K-le Harju Maakohtu 09.12.2015. a kohtumäärusega asenduskaristusena kohaldatud ja osaliselt ärakandmata karistus – 13 päeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et K.K suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata.