Kohtulahend

sundraha 322,50 eurot; kaitsjatasu 123,84 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 446,34 (nelisada nelikümmend kuus eurot ja kolmkümmend neli senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 37,20 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 37,14 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700023453 ning selgituse “K.E, otsus nr 1-16-2606, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

K.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes eelnevalt 29.12.2015a ja 23.03.2016a. on juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 29.märtsil 2016a. kella 10:25 ajal Võru maakonnas Vastseliina vallas Vasteliina alevikus mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilma juhtimisõiguseta. K.E rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 2 (4)

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so Seega K.E pani toime KarS § 423 mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör K.E süüditunnistamist KarS § 4231 järgi ning karistamist rahalise karistusega 106 miinimumpäevamääraga (10 eurot), so 1060 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 29.03.2016.a - 30.03.2016.a, so 2 päeva K.E kantud karistusaja hulka, seega rahaliseks karistuseks jääb 100 miinimumpäevamäära (10 eurot), so 1000 eurot. KarS § 73 alusel jätta rahaline karistus K.E suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.E ei pane 1-aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 446,34 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.E süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. K.E menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 123,84 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. K.E on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist üheks aastaks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades K.E sissetulekut, käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel nõuab kohus K.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 322,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 123,84 eurot, menetluskulu kokku 446,34 eurot. 3 (4)

Kohus on seisukohal, et arvestades K.E varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 446,34 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.