1-16-1605/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulud B.E’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 53,75 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

B.E’t süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.01.2016.a kella 04:48 ajal Tallinnas, Kivimurru 7 juures mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkohoolijoove 0,87 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l). Sellise käitumisega rikkus B.E liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani B.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 25.02.2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav B.E ja tema kaitsja Sergei Porutško käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale B.E’le KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 16.01.2016.a. Ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ( ) ei pöörata täitmisele, kui B.E ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;