lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-16-1966/5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 29.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-16-1966/5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-16-1966/8Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.04.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-19-888/38Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-16-1966

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2016, Tallinn

Kriminaalasja number

1-16-1966 (15230105144)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi

Eda Loor Hellika Kardna-Michelis`i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi Lühimenetluses Helen Kiviloo

Prokurör Süüdistatav

Kaitsja

Hellika Kardna-Michelis (endine Kardna) Ik: 47211090346, EV kodanik, keskharidus, ei tööta; elukoht: XXX; asukoht: XXX Vangla. Tõkend: elukohast lahkumise keeld 27.08.2015 ja 28.08.2015. Kahtlustatavana kinni peetud 30.09.2015. Alates 02.10.2015 viibib vahistatuna XXX Vanglas. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati: - Harju Maakohtu 08.04.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. Advokaat Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

1.Hellika Kardna-Michelis süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-des 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud.
2.KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Hellika Kardna-Michelisile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 6 (kuus) kuud.
3.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu ärakandmist arvestada alates Hellika Kardna-Michelisi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 30.09.2015.
4.Hellika Kardna-Michelisi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel.

5.Hellika Kardna-Michelisilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 120 (sada kakskümmend) eurot, mis on kokku kaitsjale makstud tasu 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 1029 (tuhat kakskümmend üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Hellika Kardna-Michelis, 1-16-1966, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Hellika Kardna-Michelisele tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.XXX esitatud tsiviilhagi 305 (kolmsada viis) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Hellika KardnaMichelisilt XXX kasuks 305 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Barklay ́s Bank, UK arveldusarvele XXXXXXX, märkides selgitusena: „Hellika Kardna-Michelis, 1-161966, tsiviilhagi“.
7.XXX esitatud tsiviilhagi 72 (seitsekümmend kaks) euro ja 50 (viiskümmend) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Hellika Kardna-Michelisilt XXX kasuks 72,50 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele BSB:XXX ACCT No:XXX, National Australian Bank (NAB) märkides selgitusena: „Hellika Kardna-Michelis, 1-16-1966, tsiviilhagi“.
8.XXX esitatud tsiviilhagi 206 (kakssada kuus) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Hellika KardnaMichelisilt XXX kasuks 206 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Danske Bank arveldusarvele XXX, BIC: XXX märkides selgitusena: „Hellika Kardna-Michelis, 1-161966, tsiviilhagi“.
9.XXX esitatud tsiviilhagi 20 (kakskümmend) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Hellika KardnaMichelisilt XXX kasuks 20 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Swedbank arveldusarvele XXXXXXX, märkides selgitusena: „Hellika Kardna-Michelis, 1-16-1966, tsiviilhagi“.
10.XXX esitatud tsiviilhagi 555 (viissada viiskümmend viis) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Hellika Kardna-Michelisilt XXX kasuks 555 eurot.
11.Asitõend: 6 CD plaati turvakaamera videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures (toimiku tagakaanel ühes ümbrikus), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
12.Asitõend: kohtueelsel menetlusel kannatanule XXX tagastatud sülearvuti Casper ja seljakott Nike, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX.
13.Asitõend: kohtueelsel menetlusel kannatanule XXX tagastatud fototarvikute kott ja selles olev fotokaamera objektiivi katik, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX.
14.Asitõend: kohtueelsel menetlusel kannatanule XXX tagastatud jalgratas DRAG ZX2, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule valdajale XXX.
15.Asitõend: kohtueelsel menetlusel kannatanule XXX tagastatud naiste käekott Genuine Leather, nahast rahakott, hõbeda värvi kaelakee, hõbeda värvi käekett, hõbeda värvi kõrvarõngad, XXX nimele väljastatud Soome kodaniku pass, XXX nimeline Mandatum Life uksekaart, XXX nimeline sõidukaart ning 34 erinevat tšekki ja visiitkaarti, telefoni kott ja mobiiltelefon Sony Xperia, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule

valdajale XXX.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1.KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: Hellika Kardna-Michelis ́t süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on süstemaatiliste varguste toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega, jätkas peale karistuse kandmist varguste toimepanemist ja uuesti 01.05.2015 kella 19.15 ajal tungis uksekaardiga ukse avamise teel sisse Tallinnas, Paldiski mnt 4 asuva hotelli Meriton tuppa nr 424 ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva tahvelarvuti iPad väärtusega 500 eurot ning 5 pakki tubakat Tiedemans Rod väärtusega 55 eurot, kokku kannatanu XXX vara 555 euro väärtuses. Samuti tema uuesti 01.08.2015 kella 04.10 ajal viibides Tallinnas, Olevimägi 11 asuvas hostelis BackPackers võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil personaliruumist XXX kuuluva digitaalse fotoaparaadi Canon EOS 550D väärtusega 600 eurot, koos fotoaparaadi kotiga, milles olid mälukaardid väärtusega kokku 50 eurot ja lisaaku väärtusega 25 eurot, kokku kannatanu XXX vara 675 euro väärtuses ning XXX kuuluva tahvelarvuti väärtusega 64.50 eurot, mille ümber olid kaaned väärtusega 8 eurot, kokku kannatanu XXX vara 72.50 euro väärtuses. Samuti tema uuesti 11.08.2015 kella 18.15 ajal viibides Tallinnas, Randla 11 asuva maja trepikojas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva jalgratta Drag MTV ZX 2C väärtusega 230.30 eurot. Samuti tema uuesti 22.08.2015 kella 6.50 ajal tungis ukse avamise teel sisse Tallinnas, Lai 20 asuva hosteli Alur tuppa nr 1 ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva käekoti väärtusega 65 eurot, milles olid järgmised XXX kuuluvad esemed: mobiiltelefon Sony Xperia väärtusega 500 eurot, telefoni ümbris Marimekko väärtusega 15 eurot, hõbeehete (kõrvarõngad, käevõru, kaelakee) komplekt väärtusega 300 eurot, Ray Ban päikseprillid väärtusega 120 eurot, rahakott väärtusega 50 eurot, sularaha 20 eurot, Helsingi ühistranspordikaart väärtusega 50 eurot ning varalist väärtust mitteomavad paela küljes olev magnetvõti ning Mandatum Life uksekaart, võtmehoidja 4 võtmega, Soome Vabariigi kodaniku pass XXX nimele, Danske Bank Visa kaart ja Danske Bank krediit-deebetkaart,

Soome ravikindlustuskaart, EU ravikindlustuskaart, internetipanga paroolikaart, Stockmanni kliendikaart, kokku kannatanu XXX vara 1120 euro väärtuses. Samuti tema uuesti 26.08.2015 kella 04.15 ajal tungis ukse avamise teel sisse Tallinnas, Faehlmann 31-1 asuvasse XXX kasutuses olevasse korterisse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvad järgmised esemed: mobiiltelefoni väärtusega 10 eurot, milles oli Simpel SIM kaart ja rahakoti väärtusega 5 eurot, milles olid XXX nimele väljastatud ID-kaart, pensionitunnistus, Swedbank pangakaart, erinevad kliendikaardid ning 5 eurot sularaha, kokku kannatanu XXX vara 20 euro väärtuses. Samuti tema uuesti 19.09.2015 kella 06.10 ajal tungis ukse avamise teel sisse Tallinnas, Väike-Karja 1/5 asuva hosteli The Dancing tuppa nr 6 ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvad järgmised esemed: seljakoti Nike väärtusega 35 eurot, milles olid sülearvuti Casper väärtusega 657 eurot, hügieenitarbed väärtusega 4 eurot, mälupulk Kingston väärtusega 4 eurot, arvutihiir väärtusega 7 eurot, õppematerjalid ning elamisloa taotlemise dokumendid, kokku kannatanu XXX vara 707 euro väärtuses. Seega Hellika Kardna-Michelis pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Nõustub esitatud tsiviilhagidega. Kaitsja asus seisukohale, et kogutud tõendid on kohtukõlbulikud, süüdistatavale on selgitatud lühimenetluse erisusi, süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 01.05.2015 episood, kannatanu XXX Kohus leiab, et 01.05.2015 kella 19.15 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 4 asuva hotelli Meriton tuppa nr 424 uksekaardiga ukse avamise teel sisse tungimine ja XXX kuuluva tahvelarvuti iPad väärtusega 500 eurot ning 5 pakki tubakat Tiedemans Rod väärtusega 55 eurot varguse toimepanemine Hellika Kardna-Michelisi poolt on tõendatud nii Hellika Kardna-Michelisi süü tunnistamisega, kannatanu XXX ütlustega ja videosalvestusega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX ütluste (tl 40-41) kohaselt peatus ta 01.05.2015 Tallinnas, Paldiski mnt 4 asuva hotelli Meriton toas nr 424, kui hommikul avastas, et arvuti ja suitsublokid on kadunud. Hotelli turvakaamera salvestust vaadates selgus, et üks värvilise jakiga teksades naisterahvas sisenes tuppa uksekaardiga ja väljus sealt natukese aja pärast. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 46-53) nähtub, et värvilise jopega teksades naisterahvas liigub mööda hotelli koridori ringi, kell 19.15 koputab uksele, sirutab käe ukselingile ja avab ukse ning siseneb tuppa. 19.16 väljub toast. Kell 19.18 koputab uuest samale uksele ja siseneb tuppa. Kell 19.19 väljub toast, tõmbab ukse enda järel kinni ja lahkub hotellist. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka süüdistatav ise. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab Hellika Kardna-Michelis end varguses süüdi (tl 57-59). Täpselt ta ei mäleta enam, kuidas ta hotellituppa sisse sai, mida ta tookord varastas ja varastatud esemetega edasi tegi.

Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtueelsel menetlusel on Hellika Kardna-Michelisi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga

266.KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Hellika KardnaMichelisi poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi, see on valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseadusliku tungimisena. Edasi analüüsib kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, millest nähtub, et puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Tallinnas, Paldiski mnt 4 asuva hotelli Meriton tuppa nr 424 oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine hotellituppa vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Hotellituppa sisenemiseks kasutati uksekaarti, mille saamist süüdistatav ei mäleta, kuid kannatanu ütluste kohaselt toimus see tema tahte vastaselt. Seega oli tungimine Tallinnas, Paldiski mnt 4 asuva hotelli Meriton tuppa nr 424 KarS § 266 lg 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. 01.08.2015 episood, kannatanud XXX ja XXX Kohus leiab, et 01.08.2015 kella 04.10 ajal Tallinnas, Olevimägi 11 asuva hosteli BackPackers personaliruumist lukustamata ukse avamise teel sisse tungimine ja XXX kuuluva vara kogusummas 675 eurot ja XXX kuuluva vara kogusummas 72,50 eurot varguse toimepanemine Hellika Kardna-Michelisi poolt on tõendatud nii Hellika Kardna-Michelisi süü tunnistamisega, kannatanute ütlustega, videosalvestusega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX ütluste (tl 88-89) kohaselt varastati 2015 augusti alguses hosteli BackPackers elutoast tema tahvelarvuti, mis oli laua peal. Turvavideolt selgus, et varguse pani toime tundmatu naisterahvas. Kuidas naine hostelisse sisse sai, ei oska öelda, sest sisse saab ainult võtmega.

Kannatanu XXX ütluste (tl 62-63, 84-85) kohaselt töötab ta Tallinnas, Olevimägi 11 asuvas hostelis BackPackers, kui avastas, et kadunud on tema hosteli elutuppa jäetud asjad. Turvakaamerat vaadates on näha, et 01.08.2015 kell 04.12 paneb varguse toime naisterahvas. Samuti avastas, et temalt varastatud fotoaparaat on müüki pandud Lombard 24.ee. Ostis oma kaamera pandimajast tagasi. Tunnistaja XXX ütluste (tl 64-67) kohaselt on ta pandimaja Lombard 24 töötaja. 01.08.2015 tuli pandimajja XXX ja müüs 100 euro eest peegelkaamera Canon 550D, mida tõendab ka pandimaja Lombard24h OÜ ja XXX vahel 01.08.2015 sõlmitud ostu-müügileping nr XXXXXXX (tl 69). Järgmisel päeval tuli üks välismaalane ja ostis selle aparaadi 230 euro eest ära, mida tõendab Lombard24h OÜ kviitung nr XXXXXXX (tl 70). Tunnistaja XXX ütluste (tl 93-94) kohaselt on ta süüdistatava elukaaslane, kellele süüdistatav andis fotoaparaadi koos fotoaparaadikotiga, mille palus pandimajja viia ning pandimajast saadud summa andis tema süüdistatavale. Ei teadnud, et fotoaparaat on varastatud. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 75-83), millest nähtub, et 01.08.2015 kell 04.13 siseneb Tallinnas, Olevimägi 11 asuva hosteli BackPackers välisuksest naisterahvas, kes 04.24 siseneb hosteli elutuppa, kõnnib toas ringi, võtab fotoaparaadi ja laua kõrvalt tahvelarvuti ja lahkub ruumist kell 04.26. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunneb Hellika KardnaMichelis end videolindilt ära, kuid varguse toimepanemist enam täpselt ei mäleta (tl 95-97, 99-101). Varguse pani toime üksi, ei mäleta mida tahvelarvutiga tegi ja ei mäleta, et fotoaparaadi oleks elukaaslasele XXX andnud pandimajja viimiseks. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanute ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud asjad kannatanutele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete seniste valdajate valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanute ütluste kohaselt puudus selleks nende nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav andis samal päeval fotoaparaadi elukaaslasele, kes müüs selle pandimajja. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtueelsel menetlusel on Hellika Kardna-Michelisi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga

266.KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Hellika KardnaMichelisi poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi, see on valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseadusliku tungimisena. Edasi analüüsib kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, millest nähtub, et puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Tallinnas, Olevimägi 11 asuva hosteli BackPackers personaliruumi oleks toimunud kooskõlas

selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine hostelituppa vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Hostelituppa sisenemiseks kasutati ära juhust, et uks ei olnud lukus, kuid kannatanute ütluste kohaselt toimus see toa valdaja tahte vastaselt. Seega oli tungimine Tallinnas, Olevimägi 11 asuva hosteli BackPackers personaliruumi KarS § 266 lg 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. 11.08.2015 episood, kannatanu XXX (endine XXX) Kohus leiab, et 11.08.2015 kella 18.15 ajal Tallinnas, Randla 11 asuva maja trepikojas XXX kuuluva jalgratta Drag MTV ZX 2C väärtusega 230,30 eurot varguse toimepanemine Hellika Kardna-Michelisi poolt on tõendatud nii Hellika Kardna-Michelisi süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja videosalvestusega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX (endine XXX) ütluste (tl 103-104) kohaselt jättis ta oma ratta 11.08.2015 Randla 11 koridori. Tema abikaasa avastas, et ratast enam ei ole ja läksid valvuri juurde turvakaamera salvestust vaatama. Salvestuselt oli näha, et ratta varastas ära heledapäine naisterahvas. Ka asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 105-109) nähtub, et 11.08.2015 kell 18.16 Randla 11 maja koridoris on heledapäine naisterahvas koos rattaga ja suundub välisuksest välja. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vastavat jalgratast vaadeldud (tl 112-114). Lisaks eeltoodule tunnistab varguse toimepanemist ka süüdistatav Hellika Kardna ise, kahtlustatavana antud ütluste (tl 117-119) kohaselt võttis ta Randla 11 trepikojast jalgratta edasi müümise eesmärgil, et raha saada. Ratta andis vabatahtlikult politseile üle. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest tuleneb, kuulus süüdistuses nimetatud jalgratas kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud ese oli süüdistatava jaoks võõras vara. Kogutud tõenditest nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud eset kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav soovis jalgratta maha müüja, et raha saada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. 22.08.2015 episood, kannataja XXX Kohus leiab, et 22.08.2015 kella 6.50 ajal Tallinnas, Lai 20 asuva hosteli Alur tuppa nr 1 lukustamata ukse avamise teel sisse tungimine ja XXX kuuluva vara koguväärtuses 1120 eurot varguse toimepanemine Hellika Kardna-Michelisi poolt on tõendatud nii Hellika Kardna-Michelisi süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega, videosalvestusega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu XXX ütluste kohaselt (tl 123-125, 145-146) läks ta 22.08.2015 kell 06.50 hosteli Alur tuppa nr 1, kuhu pani oma kohvri ja käekoti. Nägi ühte naisterahvast aknalaual istumas. Siis läks tualettruumi ja kui tagasi tuli avastas, et käekotti enam ei ole ja võõrast naisterahvast ka mitte. Naine oli heledate juustega, kuskil 165 cm pikk, seljas halli värvi pusa. 16.10.2015 on XXX enamus varastatud asju tagasi saanud. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub (tl 129-138), et 22.08.2015 kell 06.47 siseneb heledate juustega naisterahvas kannatanu tuppa ja kell 06.48 väljub toast ning hoiab käes punast käekotti, paneb selle õlale ja väljub hostelist. Süüdistuses nimetatud varastatud esemeid, mille süüdistatav politseile välja andis on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga: naiste käekott, nahast rahakott, hõbe kaelakee, hõbe käevõru, hõbe kõrvarõngad, XXX nimele väljastatud Soome kodaniku pass, XXX nimeline Mandatum Life uksekaart, XXX nimeline sõidukaart ning 34 erinevat tšekki ja visiitkaarti, telefoni kott ja mobiiltelefon Sony Xperia (tl 141-144). Lisaks eeltoodule tunnistab varguse toimepanemist ka süüdistatav Hellika Kardna-Michelis ise, 28.08.2015 kahtlustatavana antud ütluste (tl 150-153, 155-158) kohaselt sisenes ta 22.08.2015 ühte hosteli ja nägi, kuidas üks naine läks kõigepealt tuppa ja siis dušširuumi. Kuna toa uks ei olnud lukus, siis sisenes ta samal ajal tuppa, võttis punase käekoti ja lahkus hostelist. Kotis olnud mobiiltelefoni ja päikeseprillid müüs maha juhututtavale. Koti, ehted ja rahakoti jättis endale ja andis need üle politseile. 31.08.2015 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tagastas politseile ka varastatud mobiiltelefoni. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav müüs päikeseprillid maha ja ülejäänud asju hakkas ise kasutama. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtueelsel menetlusel on Hellika Kardna-Michelisi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga

266.KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Hellika KardnaMichelisi poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi, see on valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseadusliku tungimisena. Edasi analüüsib kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, millest nähtub, et puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Tallinnas, Lai 20 asuva hosteli Alur tuppa nr 1 oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra

kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine hostelituppa vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Hostelituppa sisenemiseks kasutati ära asjaolu, et uks ei olnud lukus, kuid kannatanu ütluste kohaselt toimus see tema tahte vastaselt. Seega oli tungimine Tallinnas, Lai 20 asuva hosteli Alur tuppa nr 1 KarS § 266 lg 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. 26.08.2015 episood, kannataja XXX Kohus leiab, et 26.08.2015 kella 04.15 ajal Tallinnas, Faehlmanni 31-1 asuvasse XXX kasutuses olevasse korterisse lukustamata ukse avamise teel sisse tungimine ja XXX vara koguväärtuses 20 eurot varguse toimepanemine Hellika Kardna-Michelisi poolt on tõendatud nii Hellika Kardna-Michelisi süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX ütluste (tl 160-163, 164-166) kohaselt läks ta 26.08.2015 hommikul kell 04.15 koeraga jalutama ja nägi koridoris vähetuttavat naisterahvast. Maja juures ootas ka üks meesterahvas. Korteri ust ta ei lukustanud ja naisterahvas nägi seda ka. Tagasi koju tulles, avastas, et laualt on kadunud mobiiltelefon ja rahakott dokumentidega. Naine oli heledate juustega, kõhn ja prillidega. Edasi juhib kohus tähelepanu sideettevõtjalt saadud andmete protokollile koos väljatrükiga (tl 174-179), millest nähtub kannatanult varastatud mobiiltelefoni kasutamine süüdistatava elukaaslase XXX poolt peale varguse toimepanemist. Samuti nähtub Swedbank AS vastusest päringule koos fotodega (tl 182-185), et isik, kes kannatanult varastatud pangakaardiga on peale varguse toimepanemist üritatud vaadata konto jääki ja see ei ole kannatanu XXX ütluste kohaselt tema. Tunnistaja XXX ütluste (tl 187-188) kohaselt olid nad Hellika Kardna-Michelis iga koos öösel Faehlmanni tänaval, kui Hellika Kardna-Michelis sisenes ühte majja ja väljudes oli tal käes mobiiltelefoni ja rahakott. Mobiiltelefonile pani Hellika sisse oma sim-kaardi, kuna neil endil kõneaega ei olnud. Pangakaardi andis aga talle. Pangaautomaadi juures proovis tema erinevaid PIN-koode sisestada, kuni aparaat sõi kaardi ära. Mobiiltelefoni pole tema rohkem näinud. Lisaks eeltoodule tunnistab varguse toimepanemist ka süüdistatav Hellika Kardna-Michelis ise. Kahtlustatavana antud ütluste (tl 189-190a) kohaselt oli ta XXX linna peal, kui nägi, kuidas üks mees Faehlmanni tänaval majast väljus. Sisenes majja ja katsus ühe korteri ust, mis oli lahti. Korteris kedagi ei olnud, võttis mobiiltelefoni ja rahakoti. Siis andis kõik asjad XXX kätte. Nägi, kuidas XXX pangakaardiga läks pangaautomaadi juurde, aga mis ta seal tegi, seda ta ei tea. Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud

esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav andis pangakaardi elukaaslasele ja kuna endal kõneaega ei olnud, siis kasutati telefoni isiklikuks otstarbeks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtueelsel menetlusel on Hellika Kardna-Michelisi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga

266.KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Hellika KardnaMichelisi poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, see on valdaja tahte vastaselt eluruumi ebaseadusliku tungimisena. Edasi analüüsib kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, millest nähtub, et puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Tallinnas, Faehlmanni 31-1 oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Korterisse sisenemiseks kasutati ära juhust, et korteri välisuks oli lukustamata ja korteri valdaja oli läinud koeraga jalutama. Korteri valdaja ütluste kohaselt toimus sisenemine korterisse tema tahte vastaselt. Seega oli tungimine Tallinnas, Faehlmanni 31-1 korterisse KarS § 266 lg 2 p 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. 19.09.2015 episood, kannatanu XXX Kohus leiab, et 19.09.2015 kella 06.10 ajal Tallinnas, Väike-Karja 1/5 asuva hosteli The Dancing tuppa nr 6 lukustamata ukse avamise teel sisse tungimine ja XXX vara koguväärtuses 707 eurot varguse toimepanemine Hellika Kardna-Michelisi poolt on tõendatud nii Hellika Kardna-Michelisi süü tunnistamisega, kannatanu ütlustega, videosalvestusega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu XXX ütluste (tl 6-7, 15-16) kohaselt elas ta Tallinnas, Väike-Karja 1/5 asuva hosteli The Dancing toas nr 6. 19.09.2015 kella 20.30 paiku avastas, et toast on kadunud seljakott sülearvutiga. Hosteli valvekaamerast vaatas, et 19.09.2015 kell 06.10 ajal siseneb nende tuppa naine ja väljub hostelist tema kotiga. Naisel on peas roosa peakate, seljas must jope ja jalas sinised teksad. 13.10.2015 sai kannatanu enamus varastatud esemetest tagasi ja tsiviilhagi esitada ei soovi (tl 15-16, 18). Tunnistaja XXX ütluste (tl 9-10) kohaselt ostis ta Hellika nimeliselt naisterahvalt septembri keskel 2015 sülearvuti Casper koos halli värvi seljakotiga 150 euro eest. Ei teadnud, et arvuti on varastatud. Hellika Kardna-Michelise kahtlustatavana antud ütluste (tl 35-38) kohaselt tunnistab ta end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Jalutas vanalinnas ja nägi avatud hosteli ust ja läks sisse. Avas ühe toa ukse, kus inimesed magasid sees, võttis põrandalt seljakoti ja lahkus hostelist. Kotis oleva sülearvuti müüs samal päeval ühele mehele maha ja sai 150 eurot. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 19-28) millelt nähtub, et roosa peapaelaga, teksapükstes ja tumeda jopega naisterahvas avab 19.09.2015 kell 06.11 punase uksega toaukse ja siseneb tuppa. Kell 06.16 väljub naisterahvas toast ja käes on tal seljakott ning lahkub hostelist.

Vastavat sülearvutit Casper ja seljakotti Nike on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 11-14). Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud asjad kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada. Vastupidi, süüdistatav müüs arvuti juba samal päeval maha ja sularaha kasutas isiklikuks otstarbeks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtueelsel menetlusel on Hellika Kardna-Michelisi tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga

266.KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Hellika KardnaMichelisi poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi, see on valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseadusliku tungimisena. Edasi analüüsib kohus kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, millest nähtub, et puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine Tallinnas, Väike-Karja 1/5 asuva hosteli The Dancing tuppa nr 6 oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine hostelituppa vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Hostelituppa sisenemiseks kasutati ära juhust, et uks ei olnud lukus ja inimesed magasid toas ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks toas magavate isikute nõusolek. Seega oli tungimine Tallinnas, Väike-Karja 1/5 asuva hosteli The Dancing tuppa nr 6 KarS § 266 lg 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt veendunud, et varguse pani süüdistatav toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk.

Karistusregistri väljavõttest nähtub (tl 257-258), et Hellika Kardna-Michelis on karistatud varguste toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu 08.04.2014 otsusega. Samuti käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Hellika Kardna-Michelis on toime pannud 6 varguse episoodi lühikese perioodi jooksul, s.o 01.05.2015 kuni 19.09.2015. Seega leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine tuleb kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega Hellika Kardna-Michelis pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXX esitanud tsiviilhagi 555 euro nõudes (tl 42, 42a), kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi varalise kahju 305 euro nõudes (tl 86), kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi varalise kahju 72,50 euro nõudes (tl 91), kannatanu XXX esitanud tsiviilhagi varalise kahju 206 euro nõudes (tl 148-149) ja kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi varalise kahju 20 euro nõudes (tl 167) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuulunud esemed varastas ja varalise kahju tekitas Hellika Kardna-Michelis. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Hellika Kardna-Michelisilt kannatanute kasuks. Kohus asub seisukohale, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid

täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele.

4.KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandmete kohaselt Hellika Kardna-Michelis ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagide hüvitamise näol. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates Hellika Kardna-Michelisi süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, tuleb arvestada, et Hellika KardnaMichelisi tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Hellika Kardna-Michelis pani kuriteo teo toime kavatsetult. Süüdistatavale inkrimineeritakse kuue lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati varalist kahju mitmele kannatanule. Varaline kahju kannatanutele on hinnatav suhteliselt väikese kahjuna, kuna enamus varastatud esemeid, on kannatanud tagasi saanud. Samuti hoonetesse siseneti lahtiste uste kaudu ja seega sissemurdmisega varalist kahju ei tekitatud. Seega leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust, kuid kohtuistungil kohus sellele kinnitust ei saanud. Samas arvestades seda, et süüdistatav on kohtueelsel menetlusel kahetsust avaldanud, peab kohus võimalikuks selle kahetsusega mingil määral arvestada, kuid kohus leiab, et süüdistatava avaldatud kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ta on koheselt pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist asunud taas samalaadseid kuritegusid süsteemselt toime panema, saamaks elatusvahendeid. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust oluliselt mõjutada. Samas ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul pani süüdistatav temale inkrimineeritud 6 vargust toime koheselt pärast eelmise Harju Maakohtu 08.04.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Arvestades taolisi asjaolusid saab järeldada

süüdistataval jätkuvat õiguskuulekuse puudumist ning sellised asjaolud välistavad kohtu arvates süüdistatava suhtes leebe karistuse kohaldamise isegi kergendava asjaolu ja keskmise süü olemasolu korral. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatava suhtes ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad vahendid. Teda on varasemalt karistatud vangistusega, mis on tingimisi jäetud kohaldamata. Sellele järgnevalt on teda uuest karistatud vangistusega ja taas on jäetud vangistus tingimisi kohaldamata, kuid teda allutati käitumiskontrollile. Pärast seda on ta aga jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist ning teda on karistatud vangistusega, mille ta on ära kandnud. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatavale mõista karistus, mis küündib ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedale. Süüdistatava karistusandmed viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei suuda hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning jätkab pärast karistuste ära kandmist samalaadset õigusvastast käitumist, mistõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele ning käituks käitumiskontrolli kohaldades seda kontrolli takistavalt. Sellest tulenevalt kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele täies ulatuses.

5.MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav on käesoleval ajal vahistatud ja hakkab kandma kohtu poolt mõistetud vangistust ning on alus eeldada, et süüdistatav ei pruugi olla igapäevaselt töiselt hõivatud ning tal ei ole alalist sissetulekut. Samas ei ole kohtu arvates selline asjaolu menetluskulude vähendamise aluseks. Ka Riigikohus (3-1-1-120-12) on väljendanud seisukohta, et kuigi vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Hellika Kardna-Michelis on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et kuna süüdistatav kannab karistust kinnipidamisasutuses ja ei pruugi olla tööga hõivatud, samuti konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagide hüvitamise näol, siis esinevad alused menetluskulude hüvitamiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.ASITÕENDID Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud.

Kohtueelsel menetlusel on tagastatud kannatanutele XXX sülearvuti Casper ja seljakott Nike; XXX fototarvikute kott ja selles olev fotokaamera objektiivi katik; XXX jalgratas DRAG ZX2; XXX naiste käekott Genuine Leather, nahast rahakott, hõbeda värvi kaelakee, hõbeda värvi käekett, hõbeda värvi kõrvarõngad, XXX nimele väljastatud Soome kodaniku pass, XXX nimeline Mandatum Life uksekaart, XXX nimeline sõidukaart ning 34 erinevat tšekki ja visiitkaarti, telefoni kott ja mobiiltelefon Sony Xperia. Seega on nende asjade osas otsustus tehtud ja need jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikele valdajatele. Edasi peab kohus seisukoha võtma esemete osas, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaaltoimikus on tagakaane külge kinnitatud 6 CD plaati turvakaamerate videosalvestistega. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on tõendamiseseme asjaolusid kajastavate oluliste teabekandjatega, siis tuleb CD plaadid kui teabekandjad hoiustada KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaaltoimikus.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.