lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-2442/82

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-2442/82
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
29.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
935
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-2442/7Tartu Ringkonnakohus19.04.20121-12-2442/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.05.20131-12-2442/28Tartu Ringkonnakohus27.06.20131-12-2442/67Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium30.12.20141-12-2442/77Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja01.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-2442

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 1. märtsi 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Tarmo Lunden (isikukood 36505272727), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 1. märtsi 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 4. juuni 2004 otsusega tunnistati Tarmo Lunden süüdi KrK § 101 p 5 järgi ning teda karistati 15-aastase vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15. märtsil 2017.
2.Tartu Maakohtu 1. märtsi 2016 määrusega jäeti T. Lunden vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Karistuse kandmise ajal on T. Lunden täitnud talle individuaalses täitmiskavas pandud kohustusi. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. T. Lundeni tugivõrgustikku kuuluvad ema, isa ja vend. Viimane oli kuriteo kaasosaline ning vabanes 2008. a tingimisi enne tähtaega. Pere on nõus T. Lundenit majanduslikult toetama ning väidetavalt on tal võimalik vanemate juurde elama asuda. Tööga on lubanud kindlustada endine kaaskinnipeetav P.K. . Kriminaalhooldaja külaskäigu ajal avaldas kinnipeetava ema, et ei soovi T. Lundeni vabastamist tingimisi enne tähtaega. Seega puudus kohtul kindlus, et T. Lundenile on elamine vanemate juures reaalselt tagatud. Puudub ka võimalus asuda tööle P.K. e juures, kuna viimane on käesolevaks ajaks surnud. Seega vabanemisjärgsed tingimused pigem ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 2.2 Vabastamise välistavad ka kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase hinnang toimunule. T. Lunden kannab karistust tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Tema teo tagajärjel on

surnud kaks inimest. Koos vennaga tormas T. Lunden kannatanutele kallale, peksis neid rusikate ja jalgadega ning tekitas hulgaliselt torke-lõikehaavu rindkere ja selja piirkonda ja südamesse. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista T. Lunden süüd ja kaldub eneseõigustamisele. Ta kahetseb, et läks oma lähedastele appi, mitte aga seda, et tappis kaks inimest. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale signaali, et õiguskord taunib otsustavalt sellist käitumist kõige rangemal viisil. Pika vangistuse järel kohanemiseks vajalik riiklik tugi on võimalik tagada T. Lundenile ka karistuse ärakandmise järel muude meetmetega, nt karistusjärgse käitumiskontrolliga.

3.T. Lunden ei nõustu maakohtu seisukohaga ja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi vabastamist. T. Lunden märgib, et mingeid erandlikke põhjuseid seadus tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhuks ette ei näe. T. Lunden toob välja, et teda on karistatud esmakordselt, s.o tema käitumine oli enne ja on ka pärast positiivne, ta kahetseb nii tegu kui ka kahe inimese hukkumist. T. Lunden on ka kohtus kahetsenud, ehkki kohus väidab vastupidist. T. Lunden märgib, et tal on elukoht vanemate juures. Kuna ta on aga üle 50 aasta vana, peab looma pere ning ei saa oma uue naise ja lastega seal pidevalt elada, peab ta leidma uue elukoha. Pere armastab T. Lundenit ning nii vennal kui ka vanematel on kaks korterit ja vanematel ka maja. Seega ei ole elukoha saamine probleemiks. Asjaolu, et tööandja on surnud, ei tohiks välistada T. Lundeni ennetähtaegset vabastamist. T. Lundeni 15-aastane karistusaeg on lõppemas ning aasta kinnipidamisasutuses ei ole kellelegi kasuks. T. Lunden lubab minna tööle pitsarestorani, lukksepaks või taksojuhiks ning on kindel, et tööga probleemi ei teki. Tal on professionaalse lukksepa paberid ja kogemused töötamisel taksojuhina. T. Lunden märgib ühiskonna õiglustunde osas, et kohus on näiteks vabastanud tingimisi Mäo ristis kaks politseinikku tapnud isiku. T. Lunden selgitab, et ei lähe enam kellelegi ise appi, vaid kutsub politsei ning kahetseb juhtunut ja seda, et selles sündmuses hukkus kaks inimest. Ta on karistusest kandnud juba palju aastaid, ei ole enam noor ja sooviks luua pere ning elada seaduskuulekat elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, kaalunud kaitsja T. Lundeni esitatud määruskaebuses esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.
5.Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on vangla asunud kinnipeetava vabastamist mittetoetavale seisukohale ja seda on toetanud ka prokurör oma kirjalikus arvamuses. Vangla tehtud riskihinnangus on T. Lunden hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks – T. Lundenist lähtuv oht võib seisneda kallaletungis, teiste isikute tervise kahjustamises ja tapmises. Ohu reaalsus on suurem konfliktisituatsioonis, kui isik ei nõustu teiste tegevusega. Ehkki T. Lunden on määruskaebuses märkinud, et ta kahetseb nii tegu, kui ka selle tagajärge – kahe inimese hukkumist, nähtub vangla iseloomustusest, et T. Lunden kaldub kuriteo osas eneseõigustusele. Vangistusasutus leiab, et T. Lunden on võimeline konfliktiseisundis ettearvamatult käituma ning ei pruugi valida olukorrale kõige mõistlikumat lahendust. Samuti on kohus peatunud T. Lundeni vabanemisjärgsetel tingimustel ning leidnud, et need pigem ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
6.Ehkki T. Lunden on välja toonud erinevaid enda vangistusest vabastamist toetavaid argumente, määruskaebuse väited ringkonnakohut maakohtu positsioonist erinevale seisukohale

asumiseks ümber ei veena. Karistusseadustik ei näe ette isiku vangistusest tingimisi vabastamise imperatiivsust formaalsete aluste esinemisel. Küll aga näeb seadus ette, et isiku võib jätta vabastamata kuriteo toimepanemise ajaolusid ning süüdlase isikut arvestades. Maakohus leidiski, et T. Lundeni poolt toime pandud kuriteo asjaolud ning temal esinev eneseõigustus toimepandusse ei võimalda T. Lundenit tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kuivõrd maakohtul on õigus jätta isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku vabanemisjärgseid tingimusi arvestades, on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.

7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.