Kohtulahend

1 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sergei Bespalenko on Harju Maakohtu 06.11.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8194 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja karistatud 3 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Sergei Bespalenko karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 22.04.2014. a. Kohtuotsus karistuse osas jõustus 27.11.2014. a, menetluskulude osas Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 03.01.2015. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.04.2014. a ja lõpeb 22.12.2017. a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 22.02.2016. a. 22.02.2016. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Sergei Bespalenko ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Sergei Bespalenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 01.03.2016. a on kohtule saabunud kirjas selgitab kinnipeetav, et käesolev vangistus on olnud talle kasulik ning see on teda muutnud. Sergei Bespalenko selgitab ka vanglas tööst keeldumise asjaolusid. Kinnipeetav avaldab, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid vabanemise korral. Kinnipeetav märgib ka, et on valmis elektroonilise valve kohaldamisega maksimaalseks perioodiks. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, varasemat elukäiku, toimepandud kuriteo raskusastet ja käitumist vanglas, ei toeta prokurör Sergei Bespalenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör leiab, et eriliigiliste kuritegude toimepanemine näitab, et isik ei tunnusta ühiskonna käitumisnorme, vaid käitub oma vajadustest lähtuvalt. Distsiplinaarkaristused, mida on kolm, on kõik seotud allumatusega. Prokuratuuri hinnangul ei sobi isik elektroonilise järelevalve alla. Prokurör märgib, et isikul on ka edaspidi võimalik vabaneda ennetähtaegselt, kuid selleks peaksid olema näha positiivsed muutused isiku käitumises ja mõtlemises, praegusest iseloomustusest seda ei nähtu- motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks esialgu paljasõnaline. Sergei Bespalenko avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Tal on olemas lähedaste tugi ja ta soovib asuda tööle, et enda võlgnevusi tasuda. Kinnipeetav leidis, et ta on vangistuse ajal teinud järeldused enda varasemast käitumisest ja käitunud vägistuse ajal seaduskuulekalt. Ta on osalenud pakutud programmis ja keeleõppes. Karistatud on ta vaid tööst keeldumise eest, kuna ei pidas ajaraiskamiseks nii väikese palga eest töötamist, kui seda majandustöödel makstakse. Selle asemel soovis ta tasuvamat tööd või siis võimalust ennast täiendada. Kaitsja leiab, Sergei Bespalenko vabastamiseks on eeldused olemas ja ta toetas kinnipeetava taotlust. Kaitsja leiab, et kinnipeetav on teinud järeldused ja otsustanud enda elu muuta. Elektrooniline järelevalve aitaks isikut distsiplineerida.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

2 (4)

Käesolevaks ajaks on Sergei Bespalenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Sergei Bespalenko vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxx x-xx xxxxxx xxxxx xxxxxxx. Nimetatud aadressil asuvas korteris elavad kinnipeetava vanemad xxxxxxx ja xxxx xxxxxxxxxx. xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx esindaja xxxxx xxxx on andnud kirjaliku nõusoleku, et Sergei Bespalenko võib nimetatud korterisse elama asuda. xxxxxx xxxx xx poolt sai ametnik samuti kinnituse, et kinnipeetav võib asuda korterisse elama elektroonilise järelevalve kohustusega. Kinnipeetava vanemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Sergei Bespalenko tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Bespalenko on kriminaalkorras karistatud neli korda ja kannab teist reaalset vangistust. Kinnipeetav on toime pannud eriliigilisi kuritegusid: avalik varguse katse vägivallaga ähvardades, kehaline väärkohtlemine, auto juhtimine joobes. Praegu kannab Sergei Bespalenko karistust narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Neljast kuriteost kolm on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, viimase kuriteoga saadav tulu oli isiku elatusallikaks. Karistuse kandmise ajal on Sergei Bespalenko alustanud osalemist individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes- riigikeele õpe B1 tasemel ja alates 04.01.2016 programmi sotsiaalsete oskuste treening läbimine. Kinnipeetavale on ette nähtud ka osalemine tööhõives, kuid Sergei Bespalenko on sellest korduvalt keeldunud. Keeldumise asjaolusid on kinnipeetav selgitanud kohtule saadetud kaaskirjas ja ka kohtuistungil. Tööst keeldumine on kaasa toonud distsiplinaarkaristused- 05.01. ja 10.01.2016. a karistuseks määratud 5 päeva kartserit. Kohus leiab, et vaid vähese töötasu tõttu tööst keeldumine näitab kinnipeetava suhtumist karistuse kandmisse ja sellega kaasnevatesse reeglitesse ega vabanda rikkumist. Karistuse kandmisel on kindlad reeglid ja kinnipidamisasutuse ametnike seaduslikele korraldustele tuleb alluda. Olukorras, kus kinnipeetav täidab vaid talle sobivaid korraldusi, puudub kohtul veendumus, et ta on karistuse mõttest aru saanud ning seega varasemast järeldusi teinud. Lisaks annab see alust kahtlusteks, et süüdimõistetu on valmis ja võimeline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Isiku karistusandmetest nähtub, et Sergei Bespalenko on olnud allutatud käitumiskontrollile Harju Maakohtu otsusega 1-11-2437, kuid ta rikkus registreerimiskohustust ning ei täitnud üldkasuliku töö ajakava, mistõttu tuli tema karistus täitmisele pöörata. Eelneva põhjal leiab kohus, et Sergei Bespalenko vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Kuigi Sergei Bespalenko puhul esinevad ka mitmed positiivsed asjaolud (toetav perekond, elu- ja töökoht, reaalsed tulevikuplaanid), mis võiksid toetada tema vabastamist, ei kaalu need üle tema varasemat elukäiku ja ka käitumist vangistuse ajal. Sõnades on Sergei Bespalenko väljendanud küll soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid oma käitumisega vangistuse jooksul ta seda kinnitanud ei ole. Oluline on asjaolu, et kõik rikkumised vangistuse jooksul on seotud kinnipeetava allumatusega. Kohtu hinnangul tuleb Sergei Bespalenkol praegu jätkata karistuse kandmist, käituda sealjuures rikkumisi toimepanemata ning täita individuaalset täitmiskava. Alles seejärel saab kohus hinnata, kas Sergei Bespalenko on ka tegelikkuses valmis muutuma ning kas tema vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud.

3 (4)

Menetluskulud Sergei Bespalenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.03.2016. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Gerda-Johanna Pello. Kaitsja esitas 28.03.2016. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 42 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 42 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Bespalenkolt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.