1-16-2248/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kriminaalasja raames B.E ́it süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud vastavalt Harju Maakohtu 02.11.2010.a. otsusele nr 2-10-22453, tasuma XXXkasuks tütre, XXX(ik XXX) ülalpidamiseks 153,39 eurot kuus alates 11.05.2010 kuni täisealiseks saamiseni. B.E hoidis teadvalt kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest, kuivõrd jättis määratud elatise maksmata, olles töövõimeline isik, mistõttu elatisraha võlgnevus seisuga 30.12.2015.a. moodustas kokku 4295 eurot (arvestades perioodi alates 13.08.2013 – kriminaalmenetluse nr 12230109794 KarS §169 lõpetamine KrMS § 202 alusel). B.E ei ole korrektselt elatise maksmise kohustust täitnud, mistõttu alustati tema suhtes täitemenetluse. Nimetatud täitemenetlus ei ole oma eesmärki täitnud. B.E perioodil alates 13.08.2013 kuni käesoleva ajani ei ole elatist tasunud. Ametlikku töökohta B.E ́il ei ole olnud, Eesti Töötukassas alates 13.08.2013 kuni käesoleva ajani ei ole ta arvel olnud. B.E ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. Tema ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat. Enne 01.01.2015 nägi KarS §169 ette vanema vastutuse elatusraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumise eest. Alates 01.01.2015 sätestab KarS § 169 kriminaalvastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Teadva kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani B.E toime KarS § 169 sätestatud kuriteo.

arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 117 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Määrata B.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on B.E kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustada B.E ́it käitumiskontrolli ajal täitma ülalpidamiskohustust ning tasuma XXXtütre XXX(ik XXX) ülalpidamiseks 153,39 eurot kuus. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.03.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav B.E tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 169 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et B.E tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 169 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et B.E-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub B.E-lt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele ning seda summas 72,00.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit