Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
23. märts 2016.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-16-749 (15286000440)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Lembi Looga
Kriminaalasi
Sulev Kasaku süüdistuses kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Süüdistatav
Sulev Kasak, isikukood: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; kesk-eriharidus; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx; töökoht: xxxxxxxxxxx, tööline; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 10.09.2014.a otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 300 päevamäära suuruses summas, so 960 eurot. Tõkend – ei ole kohaldatud.
KarS
§
järgi
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:
elama kohtu määratud alalises xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
elukohas
-
-
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks Sulev Kasakule täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
2 (6)
Süüdistus Sulev Kasakut süüdistatakse selles, et tema 14.11.2015 kella 22.40 ajal juhtis Võru linnas Jüri tänaval ja Statoili Võru teenindusjaama territooriumil asukohaga Jüri tn 45 sõiduautot xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus vähemalt 1,11 mg/L. Seega pani Sulev Kasak toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s. o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Sulev Kasakule karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Sulev Kasak ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anda Sulev Kasak katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. 3 (6)
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada Sulev Kasakut KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Sulev Kasakult tahtliku süüteo toimepanemise vahend sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Sulev Kasak aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Sulev Kasak, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Sulev Kasak ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungil. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Sulev Kasaku süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Sulev Kasaku menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,92 eurot (tl 45-48). Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Sulev Kasak on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekut, käib Sulev Kasakule ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades Sulev Kasaku varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 742,92 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4 (6)
Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat salvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures.
xxxxxxxxxxxxxxx.11.2015.a
Asitõend - CD-plaat xxxxxxxxxxxxxxx.11.2015.a salvestistega - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas Kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 02.12.2015.a määruse nr 1-15-10180 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, Sulev Kasakule kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Arestitud vara (mootorsõiduk xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx) on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuses nr 3-1-1-37-07 asunud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Sulev Kasakut on Tartu Maakohtu 10.09.2014.a otsusega alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud ning käesolevas kriminaalasjas on taas alus Sulev Kasak süüdi tunnistada joobes juhtimises. Eeltoodust nähtub, et Tartu Maakohtu 10.09.2014.a otsusega mõistetud kergema liigi karistus – rahaline karistus – ei ole süüdistatavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja ta on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Tartu Maakohtu 10.09.2014.a otsusega kohaldati Sulev Kasakule ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. Seega ei ole varem kohaldatud mõjutusvahendid olnud Sulev Kasaku puhul piisavaks, hoidumaks uute samaliigiliste kuritegude toimepanemisest. Eeltoodud alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused, muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena pole mõjutanud süüdistatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest. KrMS § 126 lg 6 kohaselt konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 3 lg 1 kohaselt konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Sama korra § 3 lg 2 kohaselt konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 5 (6)
3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad. Sama korra § 3 lg 3 kohaselt Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Seega arvestades ülaltoodut tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 02.12.2015.a määruse nr 1-15-10180 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, Sulev Kasakule kuuluv mootorsõiduk xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx, VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.