Kohtulahend

kriminaalhooldusosakonna

juhatajal

määrata

T.T-le

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

T.T, XXX ja XXX isana ja töövõimelise isikuna on hoidunud perioodil 18.09.2012 kuni tänaseni teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt (Pärnu Maakohtu 14.12.2009 kohtuotsus nr 2-09-59354) väljamõistetud igakuise elatusraha, so XXX T.T-le (ik XXX) perioodil 18.09.2012 kuni 28.11.2012 127,83 eurot kuus ja XXXle (ik 39804242011) perioodil 18.09.2012 kuni tänaseni 127,83 eurot kuus, maksmisest. Sellega pani T.T toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o laste ülalpidamise kohustuse rikkumise ehk vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest. Samuti süüdistatakse T.T selles, et tema 09.11.2015 kella 23.00 ajal oma elukohas Tallinnas aadressil XXX tungis kallale oma elukaaslasele XXXja lõi teda rusikaga kaks korda näopiirkonda nii, et kannatanu kukkus löökide tagajärjel maha. Sellega tekitas T.T kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 09.11.2015 pärast kella 23.00 XXXasuva maja ees, tungis kallale 13-aastasele XXX, lõi käega vastu kannatanu vasakut kõrva, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Seega pani T.T toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava T.T , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör T.T süüditunnistamist KarS § 169 järgi ning karistamist vangistusega 7 kuud, KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistamist vangistusega 1 aasta ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1-aastase vangistuse mõistmist. Kahtlustatavana kinni peetud 2 päeva lugeda karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 18.09.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Vangistus asendada 508 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Süüdistatav on ÜKT tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta peab järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuideid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kohustused: mitte tarvitada alkoholi ning otsida endale töökoht 6 kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Samuti tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud kogusummas 789 eurot. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei taotlenud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.T tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 30 päeva jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.