Kohtulahend

XXX Vangla Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.V mõisteti Pärnu Maakohtu 25.03.2013.a otsusega süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 01.11.2012.a otsusega mõistetud karistus – vangistus 5 kuud ja 17 päeva – ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud ja 15 päeva. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1060 tunni ulatuses koos kohustusega sooritada üldkasulik töö 2 aasta jooksul ning täita KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 10.04.2013.a. Pärnu Maakohtu 23.01.2015.a määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 25.03.2013 otsusega N .V-le mõistetud, kuid ärakandmata 7 kuud ja 19 päeva vangistust täitmisele. N .V peeti kinni 20.10.2015.a. Karistuse kandmise algus oli 20.10.2015.a ja lõpp on 08.06.2016.a. N.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras kahel korral karistatud, vangistuses viibib esimest korda.

Individuaalset täitmiskava kinnipeetava osas ei ole koostatud, alates 23.12.2015 töötab vangla majandustöödel abitöölisena. Isiku käitumine vangistuses on olnud rahulik, viisakas ja norme arvestav. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanedes on olemas kindel elukoht. N.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. N.V soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Asub elama ema juurde Pärnus, Kooli 35-3. Töökohta ei ole. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab N.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.V on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib esimest korda. N.V on varem rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ja katseajal pannud toime uue kuriteo, mille tõttu asendati vangistus ÜKT-ga, mille tegemise jättis pooleli ja sõitis välismaale tööle. Kandmata jäänud karistus pöörati seetõttu täitmisele. Prokurör toetab N .V ennetähtaegset vabanemist põhjusel, et tegemist on noore inimesega, kes viibib vangistuses esimest korda. XXX Vangla iseloomustusest nähtub, et käitumine vangistuses on olnud rahulik, viisakas ja norme arvestav, samuti töötab vangistuses ning on teinud endale järeldused, on valmis muutma oma käitumist. Seetõttu prokurör leiab, et N.V-le võib anda võimaluse vabaduses näidata, et suudab täita käitumiskontrolli nõudeid ja käituda seaduskuulekalt. Juhul kui kohus otsustab N.V ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga katseaja tingimuste ja käitumiskontrolli osas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et N.V võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N .V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust teise astme kuritegude eest ja viibib vanglas esimest korda. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab, et kinnipeetav on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud N.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu

korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka N.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.