Kohtulahend

-

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata B.A-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata B.A-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus - osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

sundraha 322,50 eurot; kaitsjatasu 162,24 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et B.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 484,74 (nelisada kaheksakümmend neli eurot ja seitsekümmend neli senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 40,40 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 40,34 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700020045 ning selgituse “B.A, otsus nr 1-15-10756, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 (5)

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus B.A süüdistatakse selles, et tema 15.aprillil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tapmisega poeg O. P. , mis seisnes selles, et viskas taldrikuga O. ja T. P. tabades aknaklaasi, mis purunes ja ütles: „Ma tapan su noaga ära!“, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul alust karta arvestades B.A varasemat korduvat vägivaldset käitumist; - ajavahemikus 20.-31.august 2015 kell 17.00-18.00 ähvardas samas kohas tapmisega abikaasat T. P. , mis seisnes selles, et ütles: „Kõigepealt tapan teid mõlemaid ära ja siis panen maja põlema!“ ning pani samal ajal T. P. lauanoa vastu kõri, põhjustades hirmutunnet ning millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul alust karta arvestades ähvardusega kaasnenud tegevust ja varasemat korduvat vägivaldset käitumist. Seega pani B.A toime ähvardamised tapmise ja olulises ulatuses vara rikkumisega, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Peale selle süüdistatakse B.A selles, et tema 21.septembril 2015 kella 17.30 ajal lõi samas kohas T. P. kord rusikaga vastu kukalt, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega pani B.A abikaasa T. P. valu tekitamisega, s.o lähisuhtes oleva isiku kehalise väärkohtlemisega, toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.A-le karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.A-le karistuseks viis kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör liitkaristuseks seitse kuud vangistust. 3 (5)

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anda B.A katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elama kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada B.A KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav B.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav B.A, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse B.A süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks nuga, üldpikkusega 350 mm, mis asub kriminaalasja materjalide juures. Asitõend - nuga, üldpikkusega 350 mm kuulub peale otsuse jõustumist hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, kui väärtusetu asi.

4 (5)

Kohtu seisukoht menetluskulude osas B.A menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 249,36 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu 75,12 eurot, kaitsjatasu kokku 324,48 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. B.A on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kaitsja taotles ka menetluskulude vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades süüdistatava sissetulekut ja seda, et ülalpidamisel on abikaasa ja poeg, käib B.A-le ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 322,50 eurot ja pool kaitsja tasust, so 162,24 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades B.A varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 484,74 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.