1-16-2060/8 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

10.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistus A.U süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 12.03.2016 kella 20.45 paiku Tallinnas Paekaare 52A maja juures, liikudes punase tänavasuunas, mootorsõidukit Renault registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,98 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,89 mg/l). Sellise käitumisega rikkus A.U liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove/ nõudeid. Seega pani A.U toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Asitõendid, tsiviilhagi puudub. Süüdistatav A.U selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 14.03.2016 toimunud kohtuistungil, et on temale esitatud süüdistusest aru saanud ning tunnistab ennast täielikult süüdi. Enda täiendavat ülekuulamist A.U ei taotle. Süüdistatava kaitsja Karine Nersesjan hinnangul on kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendid lubatavad. A.U tunnistab ennast täielikult süüdi.

Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning asus seisukohale, et A.U ́i tegu on KarS § 424 järgi on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud. Istungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: kahtlustatava A.U ́i ütlused kiirmenetluse protokollis (tl 1-3), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 16), tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükk ja kasutamise protokoll (tl 17-18), tunnistaja Eric Sireli ütlused (tl 23-24), A.U ́i taotlus lühimenetluse kohaldamiseks (tl 34). Kohtu seisukoht Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud ning vaidlus puudub selle üle, et 12.03.2016 kl 20.45 juhtis A.U Tallinnas Paekaare 52A maja juures, liikudes Punase tänava suunas mootorsõidukit Renault reg nr XXX joobeseisundis. Tunnistaja XXX ütlustest (tl 23-24) selgub, et olles tööl 12.03.2016 paarimehega märkasid nad ebakindla sõidustiiliga mootorsõidukit Renault reg märk XXX. Juht A.U oli joobeseisundis (alkoholijoove 0,98 mg/l, laiendmääramatusega +-0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,89 mg/l). Kahtlustatava A.U ́i ütlustest kiirmenetluse protokollist (tl 1-3) selgub, et ta tunnistab ennast süüdi. Seletab, et 12.03.2016 kl 20:45 Tallinnas Paekaare 52a juhtis mootorsõidukit Renault registreerimismärk XXX olles joobeseisundis. Viibis sõbra juures, tarvitas alkoholi. Otsustas koju minna, istus rooli. Politseipatrull peatas A.U ́i Paekaare tänaval. Peale peatumist anti korraldus puhuda indikaatorvahendisse ning puhumise tulemusel tuvastati alkoholijoove. Tuvastamise tulemusega oli nõus. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tl 5-11) nähtub, et A.U peeti kinni 12.03.2016 kl 20:45 Tallinnas Paekaare 52a maja juures. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 16), tõendusliku indikaatorvahendi Alcotest 7110Typ MKIII EST nr ARAF-0011 (mõõtevahendi taatlustunnistus TTRC-15/00185) kasutamise protokolli ja tulemuse väljatrükiga (17-18, 20) on tõendamist leidnud, et 12.03.2016 kl 20:45 A.U oli joobeseisundis (alkoholijoove 0,98 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,89 mg/l). A.U ́ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne kooseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on A.U ́i käitumises tuvastatud kavatsetus, tarbides ohtralt alkoholi ning õhtul juhtides sõidukit, pidi ta teadma, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava A.U süü omaksvõtuga, samuti tunnistaja ütlustega, tõendusliku alkomeetri näiduga tõendatud A.U poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Seega on A.U ́i teos KarS § 424 objektiivsed tunnused täidetud. Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine ning lühimenetluse (kiirmenetluse) kohaldamisega nõustumine oli tema tõelise tahte avaldus. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik ning peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna, tuleb sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega.

RKKKo on lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. A.U ́ile karistuse mõistmisel tuleb lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada A.U ́it hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et A.U ́it tuleb karistada vangistusega 4 kuud, vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning KarS § 73 lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust 2 kuud 17 päeva ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.U ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu. Kohus peab võimalikuks kohaldada A.U ́ile KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust võttes talt juhiload ära 1 kuuks. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 645 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd A.U nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. A.U ́ile on kaitsja määratud riigi poolt. Kaitsja on esitanud taotlusi 144 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises (tl 30-31, 37) kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks A.U ́ilt välja mõista kaitsjatasu 144 eurot. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 sätteid, s.t määrata süüdistatavalt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul. Kohtunik Leo Kunman