lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5367/29

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5367/29
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1236
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-5367/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.06.20141-14-5367/14Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.02.20151-14-5367/24Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.02.20161-14-5367/37Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5367

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. veebruari 2016. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Mihhail Tšubarov 37705130013), määruskaebus

(isikukood

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10. veebruari 2016. a määrus muutmata ja Mihhail Tšubarovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Mihhail Tšubarov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20. juuni 2014. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning § 213 lg 1 järgi ja karistatud liitkaristusega 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27. jaanuaril 2014 ja lõpeb
23.jaanuaril 2017. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes tal
24.jaanuaril 2016.
2.
Viru Maakohtu 10. veebruari 2016. a määrusega jäeti M. Tšubarov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 M. Tšubarov kannab karistust röövimise, varguse ja arvutikelmuse eest (kaks röövimise episoodi, seitse vargust ja neli arvutikelmust). Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja narkootikumide tarvitamise tõttu. M. Tšubarovi on varem kriminaalkorras karistatud kaks korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vangistuses viibib ta teist korda. Isikul on vangla meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud narkosõltuvus. Enamus M. Tšubarovi sugulastest on kriminaalkorras karistatud. Vabanedes on kinnipeetaval olemas registreeritud elukoht, garanteeritud töökoht puudub. Distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid

käesoleval ajal toimub M. Tšubarovi suhtes distsiplinaarmenetlus. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%. 2.2 Arvestades M. Tšubarovi kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduvad varavastased kuriteod, vägivallaga seotud kuriteod), süüdimõistetu käitumist vanglas (käimasolev distsiplinaarmenetlus), tema isikut ja varasemat elukäiku (narkosõltuvus, kriminaaltaustaga lähedased, endised karistused), ei ole M. Tšubarovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3.M. Tšubarov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Viru Vangla, esitades materjalid M. Tšubarovi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab tema vabastamist. Ka on M. Tšubarov 2. veebruari 2016. a käskkirjaga avavangla osakonda tagasi paigutatud ning distsiplinaarmenetlus on lõpetatud. M. Tšubarovile tehti noomitus, temaga vesteldi ning selgitati õigusi ja keelde. Uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid ei ole kõrged ning vangla toetab vabastamist. Arvestada tuleb sedagi, et A. Tšubarov on enne vangistust pidevalt ametlikult töötanud ega jää tööotsimisel hätta. Töökoha olemasolu kohta ei saanud ta garantiikirja esitada, sest kannab hetkel karistust. Avavanglas omab ta potentsiaalset töökohta. Vangistuses olles arendab ta ka oma eesti keele oskust, et tööturul edukamalt konkureerida. Samuti on ta vanglas tegelenud narkosõltuvusega ning edaspidi oleks võimalik jätkata rehabilitatsiooni vabaduses. 3.2 Kohus on välja toonud, et enamus M. Tšubarovi sugulastest on samuti kriminaalkorras karistatud. M. Tšubarov märgib, et ta on täiskasvanud inimene ja otsustab oma elu üle ise. Seekord on ta oma õppetunni saanud ja otsustanud edaspidi seaduskuulekalt elada. Selles abistavad teda lähedased naise ja lapse näol. Samuti ei ole M. Tšubarov olnud varem kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldus aitaks tal vabaduses oma tegevusi planeerida, läbida programme ning osaleda edukalt töövestlustel. Kriminaalhooldaja järelevalve motiveeriks teda elama seaduskuulekat elu, et mitte uuesti vanglasse sattuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab samuti, et M. Tšubarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
5.Ehkki ringkonnakohus jagab maakohtu lõppjäreldust M. Tšubarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta, peab kriminaalkolleegium vajalikuks täiendada maakohtu määruses toodud põhjendusi. Nimelt on maakohus üksnes üldsõnaliselt viidanud M. Tšubarovi korduvale karistatusele, süüdimõistetu käitumisele vangistuses ning tema isikule ja varasemale elukäigule, põhjendamata, miks need asjaolud välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. Samuti on maakohus vabastamata jätmist põhjendanud ühiskonna õiglustunde riivamise ja karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka need maakohtu põhjendused on jäänud üldsõnaliseks ning seostamata konkreetse isikuga, kelle ennetähtaegse vabastamise küsimust kohus arutas. Kuna maakohtule ei saa ette heita põhjenduste täielikku puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, ei saada ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks, vaid täiendab ise määrust.
6.M. Tšubarovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et tegemist ei ole isiku esmakordse karistusega ning ka reaalset vangistust ei kanna M. Tšubarov esimest korda. Kohus möönab, et M. Tšubarovi varasem karistus on praeguseks ajaks kustunud, ent leiab, et isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel omab see sellele vaatamata tähtsust. Nii on Riigikohtu üldkogu
11.oktoobri 2001. a otsuses asjas nr 3-4-1-7-01 märgitud, et kui karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise või kustutamiseni, siis karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega. Hinnates KarS § 76 lg 4 järgi isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, tulebki kohtul muuhulgas võtta arvesse teadaolevaid isikut ja tema varasemat elukäiku iseloomustavaid asjaolusid, sh ka tema karistamise fakti. Seega võtab ringkonnakohus arvesse, et M. Tšubarovi karistati Kohtla-Järve Linnakohtu 21. juuli 2000. a otsusega KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi grupis ning sissetungimisega toime pandud röövimise eest 6-aastase vangistusega. Ka käesolevat vangistust kannab M. Tšubarov muuhulgas röövimise eest, ent lisaks on teda sama otsusega karistatud ka rea varguste ja arvutikelmuste eest. Sellest järeldub, et varasem pikaajaline vangistus ei omanud M. Tšubarovile piisavat paranduslikku mõju ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eelöeldu omakorda tekitab kohtus kahtlusi, kas uus kantav karistus on olnud varasemast mõjusam ja kinnipeetav nüüd enda jaoks sellest vajalikud järeldused teinud.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma määruses omistanud põhjendamatult suurt tähtsust ühiskonna õiglustundele, leides, et M. Tšubarovi ennetähtaegsel vabastamisel saab see oluliselt riivatud. Ehkki ringkonnakohus ei lükka seda argumenti täielikult ümber, tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul praegusel juhul keskenduda enam sellele, kas M. Tšubarov on karistusest vajalikud järeldused teinud ning valmis alustama vabaduses seaduskuulekat elu. Hinnates M. Tšubarovi iseloomustavates materjalides kajastatud asjaolusid, ei saa kohus sellele küsimusele veel veendunult jaatavalt vastata. Seejuures ei pisenda kohus mingil määral M. Tšubarovi vangistuses tehtud edusamme, sh majandustöödel osalemist, riigikeele õppimist, töötamist ning sotsiaalprogrammide läbimist. Need näitavad M. Tšubarovi soovi end muuta ning tema valmidust selle nimel pingutada. Samas ei tekita need koos M. Tšubarovi varasema elukäigu ja vabanemisjärgsete elutingimuste hindamisega kohtus veel veendumust, et kinnipeetav ei satuks pärast vabanemist valele teele ega paneks toime uusi varavastaseid kuritegusid. M. Tšubarovil ei ole vabaduses garanteeritud töökohta. Ehkki süüdimõistetu on töökoha leidmise suhtes optimistlik, ei saa kohtu hinnangul olla kindel, et töökoha leidmine osutub nii kergeks, kui M. Tšubarov seda hetkel hindab. Elama asub M. Tšubarov elukaaslase juurde, kelle miinimumpalk ei võimalda teda materiaalselt toetada. Lisaks on M. Tšubarovil tasumata võlgnevusi üle 2000 euro. Varasemalt on M. Tšubarov pärast töö kaotamist hakanud tarvitama narkootikume ning välistada ei saa, et vabanedes raskuste tekkimisel võib ta sellega jätkata. Seega esineb M. Tšubarovi puhul jätkuvalt mitmeid uue kuriteo toimepanemise riskitegureid, mistõttu ringkonnakohus ei pea tema ennetähtaegset vabastamist praegusel ajal põhjendatuks.
8.Ringkonnakohus võtab arvesse sedagi, et M. Tšubarov on paigutatud avavangla osakonda ning Viru Vangla 18. veebruari 2016. a käskkirja kohaselt on ta alates 22. veebruarist 2016 lubatud tööle väljaspool vanglat. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on see M. Tšubarovi jaoks hea võimalus kohaneda tasapisi eluga vabaduses ning kujundada endas tööharjumust, teenides samas sissetulekut.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.