U.A (ik XXX, viibib Ida prefektuuri Jõhvi kambris) apellatsioon ja kaitsja advokaat Merike Allikmäe määruskaebus
jaanuari
2016.
a
otsus
RESOLUTSIOON
1.Jätta U.A apellatsioon ja tema kaitsja Merike Allikmäe määruskaebus läbi vaatamata.
2.Välja mõista U.A-lt (ik XXX) apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse U.A-le eraldi dokumendina.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
22.
jaanuaril 2016 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav U.A ja tema kaitsja Merike Allikmäe kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör U.A süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kokkuleppes on märgitud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha 322,50 eurot ja menetluskulude (sh kohtueelses menetluses kaitsjatasu 72 eurot) väljamõistmine. Nii süüdistatav kui ka tema kaitsja
on allkirjadega kokkulepet kinnitanud /tl 69 pöördel/. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2016. a istungil jäid U.A, tema kaitsja M. Allikmäe ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde /tl 72 ja pöördel/.
2.Harju Maakohtu 22. jaanuari 2016. a otsusega mõisteti U.A kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel mõisteti U.A-lt välja sundraha 322,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetena kohtuotsuse jõustumisest arvates.
3.Maakohtu otsusele on määruskaebuse esitanud U.A kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega U.A kohustati tasuma kriminaalmenetluse kulud ning palub jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Määruskaebuses märgitakse, et U.A majanduslik olukord on kehv ning ta on töötu, mistõttu ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda. U.A kinnitab, et ka 10 kuu jooksul ei ole tal menetluskulude tasumine võimalik, kuna ta on maksejõuetu.
4.Samuti on maakohtu otsusele esitanud apellatsiooni U.A, kes palub lükata temalt väljamõistetud sundraha 322,50 euro tasumine edasi. U.A märgib, et viibib vangistuses, tal ei ole töökohta ega sissetulekut. Ta elab koos isaga, kes on invaliid ja pensionär. Samuti palub ta üle vaadata maakohtu otsus, kuna Rimile tekitatud kahju on 27,96 eurot, aga kriminaalkorras on karistatud asja vargus, mille väärtus ületab 200 eurot. Viimati oli ta kriminaalkorras karistatud 11. mail 2015. Seega on tema eelmisest süüteost möödunud üle 6 kuu ning tema tegu peaks olema karistatud väärteokorras.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse erisusi. 29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3). Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole viidatud KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta läbi vaatamata kaitsja määruskaebus ning U.A apellatsioon väljamõistetud menetluskulude osas.
6.U.A on apellatsioonis väitnud ka seda, et tema poolt toime pandud tegu peaks olema kvalifitseeritav väärteona, kuna varguse esemeks olnud kauba väärtus oli 27,96 eurot. KrMS § 318 lg 4 ls 2 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole
kuritegu. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa sellist apellatsiooni apellatsiooniõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata jätta olenemata sellest, kas ringkonnakohus apellandi väitega nõustub või mitte (RKKKm nr 3-1-1-13-15). Samas võib ringkonnakohus KrMS§ 326 lg 3 kohaselt jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
6.1.Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
6.2.Kriminaalkolleegium leiab, et U.A apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. U.A-le esitati süüdistus selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 13. mai 2015. a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 alusel süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ja kes vabanes karistuse kandmiselt 11. jaanuaril 2016, pani
20.jaanuaril 2016 toime uue varguse katse. Varguste süstemaatilisus eeldab, et varastamine on kujunenud isiku elustiiliks või sooritab ta kuritegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. U.A-le esitatud süüdistusest nähtub, et kuigi talle mõisteti eelnevalt vangistus süstemaatiliste varguste eest, pani ta vahetult pärast vangistusest vabanemist toime uue süstemaatilise varguse. Apellatsioonis esitatud väide, et U.A kuritegude vahele jäi üle 6 kuu, ei välista väljakujunenud kohtupraktika kohaselt varguste süstemaatilist. Nimelt, kuigi ajalist faktorit tuleb hinnata, ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline süütegude vaheline ajavahemik (ajafaktorile ei saa omistada iseseisvat õiguslikku tähendust) (RKKKo nr 3-1-1-6613, p 6-8). Eelnevast lähtuvalt ei tingi U.A poolt alles apellatsioonis esitatud väited maakohtu otsuse tühistamist, mistõttu on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu.
7.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus läbi vaatamata kaitsja määruskaebuse ja U.A apellatsiooni osas, millega vaidlustati menetluskulude väljamõistmist. Muus osas jääb U.A apellatsioon läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 alusel.
8.U.A kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 pooltund, mille eest taotleb ta tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 15. septembri 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Eelmärgitud menetluskulu jääb U.A kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.