Kohtulahend

ajavahemike

järel

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata U.S kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

elukohajärgse

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 02.09.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-7543 on U.S süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 320 eurot, ja KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 224 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Liitkaristuseks kuritegude kogumis mõisteti U.S-ile rahaline karistus 170 päevamäära, s.o 544 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrati, et U.S tuleb rahaline karistus tasuda osade kaupa 11 kuu jooksul. U.S oli kohustatud tasuma igakuiselt 02. kuupäevaks rahalise karistuse katteks vähemalt 50 eurot alates 2011. a oktoobrist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. K ohtuotsus jõustus09.09.2011. a. 15.02.2016. a esitas Riigi Tugiteenuste Keskus avalduse U.S-ile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur kontrollinud U.S-i vara olemasolu ja teadaolevatel andmetel puudub U.S vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. U.S on kokku 2571,82 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Rahaline karistus summas 544 eurot on tasumata kogu ulatuses. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud ning kohtukulud kolmes teises kohtuasjas. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Ei ole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 02.03.2016. a. U.S selgitas, et tal on rahaline karistus tasumata, sest tal ei ole selleks raha olnud. Ajal, kui talle karistus määrati ta küll töötas, kuid kohe pärast käesolevas kohtuasjas toimunud kohtuistungit ta vallandati. Pärast seda on ta vanglakaristust kandnud ja jalavigastuse tõttu haiguslehel viibinud. Kohtuistungil avaldas U.S, et lähima pooleteise aasta jooksul ei ole tal võimalik palgatööle minna, kuna ta teeb üldkasulikku tööd eelmise aasta mais Harju Maakohtus tehtud otsuse alusel. 722 üldkasuliku töö tunnist on tehtud peaaegu pool, teha on veel 400 tundi. U.S leidis, et ta on võimeline ka käesolevas asjas rahalise karistuse asendamisel üldkasulikku tööd tegema. 56 üldkasuliku töö tundi jõuaks U.S enda hinnangul ära teha 6 kuu jooksul. Samuti avaldas U .S , et kuigi tema alaliseks elukohaks on määratud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn, on tal olnud

kriminaalhooldajaga juttu selle muutmiseks, kuna ta soovib elama asuda Jõhvi. Vastavasisulise avalduse plaanib esitada 8. märtsil kriminaalhooldajaga määratud kohtumisel.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Riigi Tugiteenuste Keskuse esitatud taotlus asenduskaristuse määramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et U.S-ile mõistetud tasumata rahaline karistus tuleb asendada vangistusega ja vangistus omakorda üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 70 lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. KarS § 69 lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või KarS § -s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus on tuvastanud, et U.S on tasumata rahaline karistus kogu mõistetud ulatuses, s.o 544 eurot. U .S rahalise karistuse tasumata jätmist põhjendanud peamiselt töö kaotusest tingitud sissetuleku puudumisega, samuti asjaoluga, et ta on pärast kohtuotsust vanglakaristust kandnud ja viibinud jalavigastusega pikalt haiguslehel. Andrei Semjonov ei ole suutnud rahalise karistuse tasumist alustada ka vaatamata sellele, et U.S võimaldati Tartu Maakohtu 02.09.2011. a otsusega tasuda rahaline karistus osade kaupa. U .S-i le mõistetud rahalise karistuse tasumata jätmise tõttu on 11.09.2012 . a alustatud täitemenetlus t. Täitemenetluse läbivii misel on kohtutäitur arestinud Andrei Semjonovile kuuluvad pangaarved, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Kohtutäituri andmetel puudub U.S sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. U.S-i selgituste kohaselt ei ole tal võimalik tööle asuda, kuna ta on kohustatud tegema talle Harju Maakohtu 22.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 15-1482 karistuseks mõistetud vangistuse asendamisel määratud üldkasulikku tööd. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt tuleb U.S teha 722 tundi üldkasulikku tööd ja seda 2 aasta jooksul. Andrei Semjonovi sõnul on tal teha veel 400 tundi üldkasulikku tööd. Vaatamata sellele peab ta võimalikuks käesoleva rahalise karistuse asendamisel ka täiendavate üldkasuliku töö tundide tegemist. U.S ei ole oma majanduslikust seisundist (töötu) tulenevalt võimeline rahalist karistust koheselt tasuma. Kohtu hinnangul ei ole nõuetekohane tasumine võimalik ka edaspidi, kuna Harju Maakohtu 22.04.2015. a otsusest tuleneva üldkasuliku töö tegemise kohustuse tõttu on sissetuleku teenimine U .S pikka aega raskendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et U.S-ile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse KarS § 70 lg 2 tuleb rahaline karistus (170 päevamäära) asendada 56 päeva vangistusega. Kuna U.S on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS § -le 69. Võttes arvesse vang istuse suurust (56 päeva) tuleb U.S sooritada 56 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 6 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse U.S-ile määratud üldkasuliku töö samuti tundide seda, arvu, et U.S tuleb üldkasulikku tööd teha ka Harju

Maakohtu 22.04.2015. a otsuse alusel. U.S-i selgituste kohaselt, on tal praeguseks tegemata veel 400 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemiseks on aega 14 kuud (st U .S tuleks teha vähemalt 28-29 üldkasuliku töö tundi kuus ). Käesoleva määrusega täiendavalt lisanduvad 9 -10 üldkasuliku töö tundi kuus ei ole kohtu arvates U.S-i jaoks liialt koormavad. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb U.S üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontroll nõudeid vastavalt KarS §-le 75. KarS § 75 lg 1 p 1 tuleneb kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas. Kuigi Harju Maakohtu 22.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1482 on U.S-i alaliseks elukohaks määratud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn, nimetas U.S käesolevalt oma elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elukoha ja vahetamisest praeguse kriminaalhoolduse ümbermääramisest on U.S väidetavalt juttu olnud kriminaalhooldajaga. Kohtu arvates puuduvad seega takistused, et määrata U.S -i alaliseks elukohaks käesoleva määrusega xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus selgitab, et kui U.S hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib KarS § 69 lg 6 kohaselt karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.