Kohtulahend

mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 1 5 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus P.M selles, et tema isikuna, keda Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 28.12.2015.a kohtuotsusega nr 1-15-10903 karistati mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks, kusjuures kohtuotsus on täitmisele pööratud 13.01.2016, juhtis 27.veebruaril 2016 kella 17.55 ajal Lääne maakonnas Haapsalu linnas * ja * tänava ristmikul suunaga * tänav * maja poole isiklikku mootorsõidukit - sõiduautot Renault Megane Scenic registreerimismärgiga * * - isikuna, kellelt oli mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud süüteo toimepanemise eest KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristusena, millega jättis tahtlikult täitmata Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja täitmisele pööratud kohtuotsuse ning lisaks sellele juhtis P.M mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARAF-0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 0, 43 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,05 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0, 38 mg/l kohta, pannes sellega toime veel ka liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades. Sellise tegevusega pani P.M toime kuriteo eest mõistetud täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, s.o Karistusseadustiku § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus P.M-ile nõutud karistus: KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 27.02.2016 kell 17.55 kuni 29.02.2016 kell 14.45 /tl 25-26/, s.o 3 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel pöörata täitmisele P.M-ile Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 28.12.2015 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 kuud 28 päeva vangistust ning KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 4 kuud 27 päeva vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 28.12.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 kuud 28 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 7 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 7 kuud 25 päeva, s.o 23 5 päeva vangistust üldkasuliku tööga 235 tundi. P.M-ile määratud 235 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et P.M teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et P.M on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab P.M süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – ei ole esitatud. Asitõend – käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud sõiduauto Renault Megane Scenic registreerimismärgiga * * VIN koodiga nr * /tl 12-18/, mis asub P.M-i elukohas *. Prokurör esitas kohtule taotluse KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on sõiduauto Renault Megane Scenic registreerimismärgiga * * VIN koodiga nr *, ehitusaasta *, registreerimine Eestis *, mootorimaht * cm3, võimsus * KW, mis asub P.M-i elukohas *, mis nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal kuulub P.M-ile . Kohus leiab, et taotlus sõiduauto konfiskeerimiseks kuulub rahuldamisele, kuna P.M on kahe kuu jooksul toime pannud liiklusalased süüteod, mis on seotud mootorsõiduki juhtimisega – joobes mootorsõiduki juhtimise, juhtimisõiguseta juhtimise alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Eelmise kohtuotsusega detsembris 2015 võeti P.M-ilt lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et ei põhi- ega lisakaristus pole mõjutanud P.M ́it õiguskuulekalt käituma ja seetõttu on põhjendatud kuriteo toimepanemise vahendi, P.M-ile kuuluva mootorsõiduki konfiskeerimine. Tõkend – P.M on kahtlustatavana kinni peetud 27.02.2016 kell 17.55-29.02.2016 kell 14.45 /tl 25-26/ s.o 3 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. P.M-ilt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x430):2= 322,50 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale D.Školjar P.M kaitsmise eest makstud riigi õigusabi 120 eurot /tl 49-53/ ja kohtuistungi tasu 24 eurot, kokku 144 eurot. Süüdistatav taotles KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus rahuldab P.M taotluse tasuda menetluskulud ositi igakuiselt 1 aasta jooksul KrMS § 180 lg 3 alusel.

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.