Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29.02.2016.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-11-8014
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungisekretär
Julia Senkevitš
Tõlk
Natalia Senkevitš
Kohtuasi
Vangla materjalid J.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu
J.O (ik XXX) viibib Vanglas
Kohtuistungi toimumise aeg,
22.02.2016.a Tallinn kaugkohtuistung
koht
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
prokurörile,
Vangla
Ida-Harju
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 21.10.2011.a kohtuotsusega tunnistati J.O süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 -§ 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat. Samuti tunnistati J.O süüdi KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel vangistus 3 aastat ja 3 kuud. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele, koheselt kuulub ärakandmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud karistust, 2 aastat 10 kuud vangistust ei pöörata
täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kohtuotsus jõustus 08.11.2011.a. Harju Maakohtu 09.06.2014.a määrusega kuulutati J.O tagaotsitavaks ja pöörati J.O-le Harju Maakohtu 21.10.2011.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 2 aastat ja 10 kuud vangistust - KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. J.O peeti kinni 21.11.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 21.11.2014.a ja lõpp on 21.09.2017.a. J.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras kolmel korral karistatud, vangistuses viibib teist korda. Kinnipeetaval on diagnoositud psüühikahäire, ta järgib meditsiiniosakonna poolt määratud raviskeemi ning tema emotsionaalne seisund on stabiilne. Kinnipeetav osaleb riigikeele õppes, ajavahemikul 12.01.2015-13.01.2016 õppis kutseharidussüsteemise aianduse erialal, sooritas eksami hea tulemusega ja omandas kutse. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. J.O kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht Xxx, elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Korteri omanik andis nõusoleku valveseadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda tööle OÜ-s Xxx, kuid kriminaalhooldajal osaühingu esindajaga kontakti saada ei õnnestunud. Seega ei ole info garanteeritud töökoha olemasolu kohta kontrollitud, kinnipeetavat lubab toetada tema ema. J.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalve ja lisakohustustega. Elama asub ema juurde, aadressil Xxx. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab J.O ́i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.O ́i on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglas viibib teist korda, kannab karistust KarS § 121 ja § 200 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi. J.O ei täitnud katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja temale mõistetud karistus pöörati täitmisele. Vangistuse ajal on ta käitumine olnud hea, vanglas õppis aianduse eriala ja riigikeelt. Ta soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Vabanemisel on olemas elukoht Xxx, elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Vabaduses on olemas ema toetus. Juhul kui kohus otsustab J.O ́i ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja poolt taotletud katseaja tingimuste ja lisakohustustega, samuti prokurör nõustub, et elektroonilise valve pikkuseks määrata 9 kuud. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et J.O võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes J.O-l 06.02.2016.a. Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumine vanglas praegust karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine kutseõppes ja riigikeele kursustel. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et vangistus on pannud J.O mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.O-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on J.O-l olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.O , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.