Kohtulahend

369 eurot MOT kasuks; 197,72 eurot S OÜ kasuks; 660 eurot K OÜ kasuks; 472,92 eurot KM-K kasuks; 7,99 eurot M OÜ kasuks ja 8,99 eurot R AS kasuks.

Maakohtu otsusega mõisteti G.T süüdi 13 varguses või varguse katses. Muuhulgas mõisteti G.T süüdi järgmistes tegudes: - ajavahemikul 07.05.2014. a -14.05.2014. a varastas ta Tallinnas, aadressil XXXXXXXX XXXXX asuvast MOT korterist kannatanule kuuluva televiisori LG 32“ LCD maksumusega 369 eurot; - 01.10.2015. a kella 21.43 ajal varastas ta Tartus XXXX X asuvast R ASile kuuluvast kauplusest XXX ühe pudeli viina „Saaremaa“ maksumusega 8,99 eurot. Ta pani viinapudeli kaupluse müügisaalis endale vöö vahele ning möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Maakohtu otsuse vaidlustasid G.T ja tema kaitsja.

2.1 G.T on 06.02.2015. a esitanud maakohtu otsuse peale kaebuse, mis on pealkirjastatud määruskaebusena, kuid mis sisust ja esitatud taotlustest tulenevalt on apellatsioon. G.T vaidlustab talt menetluskulude väljamõistmist, samuti MOT-lt teleri varastamises süüdimõistmist ja MOT kasuks 369 euro väljamõistmist. G.T märgib, et soovib vaidlustada talt kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist, ilma seda taotlust järgnevalt põhjendamata. Seoses MOT-lt teleri vargusega märgib G.T, et tema ei ole vargust toime pannud. Ta ei viibinud ajavahemikul 07.05.2014 – 14.05.2014. a kannatanu korteris ega tea, kes seal käia ja teleri võtta võisid. Ta leiab, et kannatanu ja tunnistajana üle kuulatud H-MT ütlustes on palju 2 (5)

vasturääkivusi. G.T leiab, et see võis olla H-MT, kes kutsus korterisse oma sõbrad, et need sealt varastada saaks.

2.2 15.02.2015. a on G.T esitanud täiendava apellatsiooni, milles vaidlustab süüdimõistmist MOT-lt teleri varguses ning „Saaremaa viina“ varguses Tartus „XXX asuvast XXXX kauplusest. Ühtlasi vaidlustab G.T talle mõistetud karistust ja taotleb, et ta vangistus asendataks üldkasuliku tööga või vabastataks teda vanglast, et ta saaks asuda tegelema oma alkoholisõltuvusega. MOT-lt teleri varguse osas kordab G.T oma eelmises kaebuses esitatud seisukohti. Veel leiab G.T, et XXXX kauplusest varguse toimepanemine ei ole tõendatud. Süüdistatav leiab, et turvatöötaja SV seletuskiri ei vasta tõendi vormile ja vormistatud ei ole tunnistaja ülekuulamise protokolli. G.T leiab, et ainult asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli alusel ei saa teda süüdi mõista. Ta ise tunnistas end kohtus selles kuriteos süüdi, kuna lootis, et teda karistatakse üldkasuliku tööga ega tahtnud kohut pahandada.

2.3 G.T kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist G.T-le mõistetud karistuse osas ning G.T-le kergema karistuse mõistmist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta tema teosüüle. Vargustega kannatanutele tekitatud kahjud ei ole suured ning osad kuriteo episoodid on jäänud katsestaadiumi. Sellest tulenevalt on võimalik mõista vangistust alla karistusseadustiku eriosas ettenähtud karistuse keskmise määra. Väiksele süüle viitab asjaolu, et süüdistatav on küll toime pannud 13 vargust, kuid ei ole põhjustanud märkimisväärset kahju. Tegemist oli peamiselt alkoholi (viina ja rummi) vargusega, kusjuures süüdistatav piirdus 1 pudeliga, mille väärtus 10 juhul jäi alla 10 euro. Ilmselgelt ei olnud G.T puhul vargused toime pandud elatusvahendite saamise eesmärgiga, kuritegude põhjuseks oli alkoholisõltuvus. Vaatamata varguste arvule ei saa väita, et tegemist on ohtliku isikuga, keda oleks vaja pikemaks ajaks ühiskonnast isoleerida. Samuti ei ole süüdistatav oma teoga täitnud kuriteokoosseisu mitut erinevat kvalifitseerivat tunnust, millest tulenevalt ei ole alust hinnata tema süüd suuremaks. Kohus on põhjendatult leidnud, et käesolevas asjas esineb karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. Kaitsja leiab, et G.T suhtes on võimalik ja põhjendatud KarS § 69 kohaldamine. Ei ole alust arvata, et G.T võiks uuesti asuda kuritegusid toime panema. G.T on tunnistanud oma probleemkäitumist ja on aru saanud kuritegude toimepanemist soodustavatest asjaoludest (eelkõige alkoholiprobleemist). Tal on kindel elukoht. Asjaolu, et tegemist on üürikorteriga, ei takista tal kontrollnõuete täitmist ja üldkasuliku töö tegemist. Süüdistatav on enne kinnipidamist töötanud ja soovib vabanemisel uuesti tööle asuda. Üksnes G.T varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet. Süüdistatav ei kuritarvita narkootilisi aineid, oskab ja soovib tööd teha ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. G.T on olnud kogu kriminaalasja menetluse vältet märkimisväärselt koostöövalmis. 3 (5)

Kaitsja lisab, et süüdistatav on alates 24.10.2015. a viibinud vahi all. Kaitsja hinndangul on 4 kuud kinnipidamiskohas teise astme kuritegude karistusraame arvestades piisav aeg, et anda õiguse adressaatidele selge signaal riigipoolsest reaktsioonist õigusrikkumistele ning suunata süüdistatav oma käitumist muutma. Kohaldades G.T suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse teha üldkasulikku tööd, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse edasikandmise korral vanglatingimustes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4 (5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind

Pavel Gontšarov

Ivi Kesküla

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.