Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla kriminaalhooldaja.

kriminaalhooldusosakonna

juhatajal

määrata

L.F-ile

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani L.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus L.F-i süüditunnistamist KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 7-kuulise vangistusega. Mõistetud vangistus jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, kusjuures süüdistatav peab järgima talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid ja osaleda sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta L.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil L.F tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude tasumist osade kaupa 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, sest arvestades L.F-i varanduslikku ja tervislikku olukorda, käib menetluskulude kohene tasumine talle üle jõu. Prokurör sellele taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning L.F tuleb süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstav tasu osalemise eest eeluurimisel ja kohtumenetluses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 645 eurot. Arvestades L.F-i varalist ja perekondlikku seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.