lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-2866/47

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-2866/47
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
841
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-2866/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.05.20151-15-2866/29Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium01.07.20151-15-2866/61Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-2866

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. jaanuari 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Allan Alits (isikukood 38008142762), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja Allan Alitsa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 13. mai 2015. a otsusega tunnistati Allan Alits süüdi KarS § 121, § 141 lg 1 p-de 1, 6, § 175 lg 11 ja § 179 lg 11 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati A. Alitsale mõistetud vangistust ühe kolmandiku, s.o 2 aasta 8 kuu võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 5. augusti 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7632 mõistetud ja Tartu Maakohtu 13. detsembri 2010. a kohtumääruse alusel moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o on 8 kuu pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Alitsale 6 aastat vangistust alates 25. oktoobrist 2014. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõistis kohus A. Alitsalt menetluskuluna välja sundraha 975 eurot, määratud kaitsjale väljamakstud tasu 576 eurot ja ekspertiisitasu 1901,70 eurot maksetähtajaga 29. juuni 2015. Kohtuotsus jõustus ringkonnakohtu määrusega 18. juulil 2015.
30.detsembril 2015 saabus Tartu Maakohtusse A. Alitsa avaldus, milles ta palus loobuda temalt kriminaalasjas nr 1-15-2866 välja mõistetud menetluskulude sissenõudmisest. Taotlusest nähtuvalt viibib A. Alits vangistuses, kus talle ei ole tagatud kindlat ja arvestatava

töötasuga töökohta. Samuti ei pruugi tal vabanedes olla kindlat elu- ja töökohta. See kõik võib A. Alitsa hinnangul ohustada tema resotsialiseerumist.

3.Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2016. a määrusega jäeti A. Alitsa taotlus menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks rahuldamata. 3.1 Kohus leidis, et esitatud avalduse kohaselt võiks A. Alitsa puhul ainsa menetluskulude sissenõudmisest loobumise alusena tulla kaalumisele asjaolu, et menetluskulude sissenõudmine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist (KrMS § 418 lg 1 p 2). Nimetatud aluse kohaldamiseks peaksid kohtu hinnangul aga esinema erandlikud asjaolud, mis on tekkinud pärast menetluskulude väljamõistmist ja mille tõttu põhjustaks väljamõistetud menetluskulude täitmisele pööramine isikule tavapärasest raskemaid tagajärgi ning ohustaks seega oluliselt ka tema edasise elukorralduse seadmist seaduskuulekuse suunas. 3.2 Kohus A. Alitsa puhul eelkirjeldatud asjaolusid ei tuvastanud. Kuigi süüdimõistetu kannab vangistust, mis ilmselgelt piirab tema sissetuleku teenimise võimalusi, oli see asjaolu kohtule teada juba menetluskulude väljamõistmise ajal. Seega ei ole tegemist hiljem tekkinud erandliku asjaoluga. Samuti ei saa asjaolu, et süüdimõistetul on hetkel vangistuse kandmisega seoses rahalised raskused ja tal tuleb vangistusest vabanemisel endale elukoht ning muu eluks vajalik leida, kohtu hinnangul lugeda erandlikuks. Arvestada tuleb, et vabanemisel on süüdimõistetul võimalik endale töökoht otsida ja parandada oma majanduslikku olukorda, mis võimaldaks tasuda ka väljamõistetud menetluskulusid.
4.A. Alits esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles ta palub ringkonnakohtul tema menetluskulude sissenõudmisest loobumise taotlus rahuldada. Menetluskulude tasumine raskendab kindlasti tema resotsialiseerumist. Vabanedes puudub A. Alitsal kindel elu- ja töökoht. Töökoha leidmist takistab A. Alitsa puue – talle on määratud töövõimetus 80%.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus A. Alitsa taotluse rahuldamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega jääb A. Alitsa kaebus tagajärjetuks.
6.Maakohus on õigesti leidnud, et KrMS § 418 lg 1 p 2 alusel menetluskulude täitmisele pööramisest loobumisel tulevad süüdimõistetu resotsialiseerumist ohustavatena arvesse üksnes asjaolud, mis on saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks või ilmnenud alles kohtuotsuse jõustumise järgselt. Praegusel juhul on A. Alits oma taotluses tuginenud sellele, et ta viibib vangistuses, kus sissetuleku teenimise võimalused on piiratud. Tegemist ei ole asjaoluga, mis oleks olnud kohtule otsuse tegemisel ja menetluskulude väljamõistmisel teadmata. Samuti leiab A. Alits, et kindla elu- ja töökoha leidmisega võib tal olla probleeme ka pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Selle väite puhul on tegemist süüdimõistetu oletuse, mitte tõsikindla asjaoluga, millele kohus saaks määrust tehes tugineda. Nii, nagu hetkel puudub kindlus selles, kas A. Alits on vabanedes suuteline leidma endale töökoha ja teenima elatist, ei saa välistada ka vastupidist. Määruskaebuses toob A. Alits täiendava argumendina välja selle, et tal on puue ja ta on 80% töövõimetu. Ka selle väite osas tuleb kohtul nentida, et tegemist ei ole asjaoluga, mis ei olnud A. Alitsale süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel teada ning millele ta ei saanud kohtuliku arutamise käigus tugineda. Järelikult ei sisalda A. Alitsa taotlus ühtegi asjaolu, mis annaks aluse temalt Tartu Maakohtu 13. mai 2015. a otsusega välja mõistetud menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks.
7.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2016. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.