Kohtulahend

(MDFT),

kuhu kaasatakse kriminaalhooldusaluse täiealine pereliige. Gxxx-Sxxxxx Lxxxx seaduslik esindaja xxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku programmis osalemiseks. Kohus määras erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 16.02.2016. a kell 13.30. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Gxxx-Sxxxxr Lxxxx kinnitas, et ta on rikkunud kohustusi. Talle on arusaadav, milliseid kohustusi tuleb täita. Gxxx-Sxxxxr Lxxxx lubas, et edaspidi käib ta koolis ja täidab kohustusi. xxxxxxxxxxx selgitas, et Gxxx-Sxxxxx Lxxxx käitumine on muutunud. Juunist 2015. a kuni jaanuarini 2016. a käisid nad Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxx perenõustamises. xxxxxxxxxxx on nõus osalema pereteraapias. Kaitsja palus määrata Gxxx-Sxxxxr Lxxxxxx lisakohustuse osaleda Mitmedimensioonilise pereteraapia programmis.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja selles esitatud taotlus täiendavate kohustuste määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Erakorralise ettekande kohaselt Gxxx-Sxxxxr Lxxxx ei täida talle Tartu Maakohtu 16.12.2015. a otsusega KarS § 75 lg 2 p 4 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust jätkata õpinguid ja omandada üldharidus. Kohus leiab, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et Gxxx-Sxxxxr Lxxxx ei ole alates 02.11.2015. a täitnud talle määratud kohustust jätkata õpinguid ja omandada üldharidus. 2015/2016 õppeaasta III õppeveerandil ei ole Gxxx-Sxxxxx Lxxxx ühtegi päeva koolis käinud. Gxxx-Sxxxxx xxxxx jäi hindamata viies õppeaines, üks õppeaine ja käitumine hinnati mitterahuldavaks (tl 137-139). Gxxx-Sxxxxx Lxxxx on sagedasti puudunud koolist alates 02.11.2015. a (tl 142-143). Gxxx-Sxxxxx Lxxxx sõnul ei käi ta koolis seetõttu, et läbisaamine kaasõpilastega on halb – GxxxxSxxxxx Lxxxxx narritakse ja ta kardab füüsilist vägivalda (tl 135,141). Kohtuistungil on Gxxx-Sxxxxx Lxxxx kinnitanud, et ta ei ole täitnud kohustust käia koolis. Sellest tulenevalt on kohtu arvates tuvastatud, et Gxxx-Sxxxxx Lxxxx on rikkunud talle kohtulahendiga määratud kohustust jätkata õpinguid. Kohus ei tuvastanud kohustuse rikkumist õigustavaid asjaolusid (s.o mõjuvaid põhjuseid). Kohus peab siiski oluliseks, et kohtuistungil osalejate kinnitusel on Gxxt-Sxxxxr Lxxxx alates 27.01.2016. a muutnud käitumist ja käinud korralikult koolis (puudunud 2 päeva). Koolis Gxxx-Sxxxxr Lxxxxx enam kaasõpilastega probleeme ei ole (pereteraapia läbiviija on suhelnud kiusajaga). Gxxx-Sxxxxr Lxxxxxon koos emaga alustanud Mitmedimensioonilise pereteraapia programmis käimist. Võttes arvesse osalejate ja teraapia läbiviija selgitusi, on igati alust arvata, et pereteraapia programm võib avaldada Gxxx-Sxxxxx Lxxxx käitumisele positiivset mõju. Kohus peab oluliseks, et pereteraapiasse kaasatakse Gxxx-Sxxxxx Lxxxx ema xxxxxxxxxxr ja seal käsitletakse ennekõike koolis käimisega seotud probleeme, aga ka alkoholi tarvitamise ja muid Gxxx-Sxxxxr Lxxxxxx seotud probleeme. Kohus on seisukohal, et Gxxx-Sxxxxr Lxxxx poolt uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks ja kohtulahendiga määratud kohustuste täitmiseks on oluline, et Gxxx-Sxxxxr Lxxxx täidaks talle pandud kohustust jätkata õpinguid ja omandaks üldhariduse ning loobuks täielikult alkoholi tarvitamisest. Ainuüksi seeläbi on Gxxx-Sxxxxx Lxxxxx võimalik läbida edukalt katseaeg. Võttes arvesse, et Gxxx-Sxxxxr Lxxxxxon alaealine ja 1-aastane katseaeg algas detsembris 2015. a, on Gxxx-Sxxxxx Lxxxx puhul äärmiselt oluline tegelda kuriteoriske maandavate tegevustega. Sealjuures on oluline arvestada Gxxx-Sxxxxx Lxxxe tervislikust seisundist tulenevate erivajadustega. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata Gxxx-Sxxxxr Lxxxxxe lisakohustus osaleda Mitmedimensioonilise pereteraapia programmis (MDFT). Kohus leiab, et kuna programmis tegeletakse Gxxx-SxxxxxxLxxxxxx nii individuaalselt, kui kaasatakse ka täiealine pereliige, on kohustusega osaleda pereteraapia programmis võimalik maandada GxxxSxxxxr Lxxxxxx lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks ja tagada kohtulahendi täitmine. Nii Gxxx-Sxxxxr Lxxxx kui tema ema Txxxxxxxxxx on kinnitanud valmisolekut programmis osaleda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata Gxxx-Sxxxxr Lxxxxle KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud lisakohustus osaleda Mitmedimensioonilise pereteraapia programmis (MDFT).

KRIMINAALMENETLUSE KULUD

Käesolevas asjas on Gxxx-Sxxxxx Lxxxx menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 105,60 eurot. Kohus leiab, et Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxmenetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Siinjuures arvestab kohus, et GxxxxSxxxxr Lxxxx on 17-aastane, st alaealine. Gxxx-Sxxxxx Lxxxxx on kohtuotsuse alusel kohustatud jätkama õpinguid ja omandama üldhariduse. Seega puudub alaealisel endal igasugune iseseisev sissetulek. Oluline on seegi, et seoses GxxxSxxxxxxLxxxx alaealisusega on KrMS § 45 lg 2 p 1 alusel kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, st ka kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamisel. Seega on kohtu arvates vajalik jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel täielikult riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.