Kohtulahend

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

U.B süüdistatakse selles, et tema 07.veebruaril 2016a. kella 23:02 ajal juhtis Võru linnas Jüri tänaval mootorsõidukit, ATV Suzuki Quad Sport (registreerimismärgita) olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus U.B väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,07 mg/l (-/+ 0,10 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus U.B Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani U.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör U.B süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 07.02.2016.a - 09.02.2016.a, so 3 päeva U.B kantud karistusaja hulka. KarS § 73 alusel jätta 5 kuu ja 27 päevane vangistuskaristus U.B suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei 2 (3)

pöörata täielikult täitmisele kui U.B ei pane 1-aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.B süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. U.B menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 51 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. U.B on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning kinnitas, et menetluskulude tasumine on jõukohane 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel nõuab kohus U.B-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 322,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 51 eurot, so menetluskulu kokku 373,50 eurot.

Marju Persidskaja kohtunik

3 (3)

4 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.