Kriminaalasi nr 1-16-224
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number
1-16-224
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses S.S süüdistus Kars § 424 järgi
Prokurör
Jüri Vissak
Süüdistatav
S.S elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon: xxxxxxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ Ritriim juhatuse liige, kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole, tõkendit ole kohaldatud
Süüdi tunnistada S.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui S.S 1 (üks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.S-ilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks, mille algust arvestatakse kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 tulenevalt on S.S kohustatud 5 (viis) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Sisse nõuda S.S-ilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 24 (kakskümmend neli) eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. 1(3)
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades S.S-i tasuma igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2016.a märtsist 55,75 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700010097. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule.
S.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 12.12.2015. a Jõgeva linnas Aia tänavalt kuni sõiduki kinnipidamiseni Ristiku tänava ja Põllu tänava ristmikul kella 03:58 paiku mootorsõidukit Hyndai Santa Fe reg nr xxxxxxxxxxlles alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,85 mg/l kohta). Sellega rikkus S.S Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani S.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest nõuab prokurör süüdistatavale S.S-ile kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena S.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui S.S ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. S.S taotles menetluskulude vähendamist, kuna tal ei ole hetkel tööd. Enda sissetulekute puudumise kohta esitas ta kohtule pangakonto väljavõtte ja esmased andmed maksuametist enda 2015.a tulede puudumise kohta. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Esitatud dokumentide alusel ei ole alust väita, et isikul sissetulekud täielikult puuduvad. 2015.a tulude deklareerimine ei ole veel alanud ja esialgselt on maksuametist kättesaadavad vaid eeltäidetud andmed, mis ei pruugi kajastada tegelikku olukorda. Ka ei tõenda kontoväljavõte tegelikult sissetulekute puudumist. Vastupidi, kohtule esitatud kontoväljavõttelt on näha laekumisi, mis ei ole seotud süüdlase enda firmaga, mis oli väidetavalt tema põhiliseks elatusallikaks. Kontoväljavõttelt, mis 2(3)
kajastab 7 kuu olukorda, on sissetulekud kokku 3000,80 eurot. Seega ei saa väita, et sissetulekud puuduvad. Arvestades aga asjaolu, et S.S-i sissetulekud on juhuslikku laadi, on põhjendatud menetluskulude tasumiseks tavapärasest pikema tähtaja määramine, kuna ühe maksena nende tasumine ilmselt ei ole süüdlasele jõukohane ja võiks seada ta põhjendamatult raskesse olukorda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ja menetluskulud tuleb määrata tasumisele võrdsetes osades ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.