Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka P.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.02.2015, s.o 1 päev ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel P.K-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui ta 1aasta ja 2 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on P.K kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 05.veebruar 2016.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel . Välja mõista P.K-lt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 alusel ekspertiisikulu 38 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 264 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 645 eurot , kokku 909 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul , vähemalt 75,75 eurot kuus. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse P.K-le tema poolt avaldatud postiaadressile XXXMaardu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. VÕS § 1043 alusel rahuldada kannatanu XXXesitatud tsiviilhagi summas 924,27 eurot ja mõista P.K-lt välja 924,27 eurot XXX kasuks (arveldusarve nr XXXXXXXXXXSwedbank ) . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

P.K on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 19.02.2015 kella 00.31 ajal Maardus XXXasuvas korteris, kuhu oli perevägivalla juhtumi alusel kutsutud olukorda lahendama politseipatrull, ei allunud politsei poolt antud korraldustele ning kinnipidamise vältimiseks vehkis politseinike suunas kätega ja jalaga, sealjuures tabades ühe korraga jalaga patrullpolitseinik XXX parema käe randme piirkonda, millega tekitas ametikohustusi täitva patrullpolitseinikule XXXfüüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema küünarvarreluu murru. Enda tegevusega P.K pani toime võimuesindaja vastu vägivalla kasutamise, millega kaasnes tervisekahjustus ja mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 274 lg 1 alusel. Samuti tema 18.06.2015 Tallinnas XXXenda ema XXXkorteris viibides võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva, kuid XXXkasutuses oleva sülearvuti Acer E1-571 väärtusega 283,50 eurot ja pantis selle Tallinnas XXX asuvas PlaDa OÜ pandimajas 65 euroga. Saadud raha kasutas P.K enda tarbeks. Enda tegevusega P.K pani toime väära vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 1 alusel. 05.02.2016.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Algis Sepp , süüdistatav P.K ja tema kaitsja Liis Toomsalu kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt KarS § 199 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 /üks/ kuu, KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 /üks/ aasta 2 /kaks/ kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Ning kohustada KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav P.K ja tema kaitsja Liis Toomsalu nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale P.K-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on P.K kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 645 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 264 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 05.veebruaril 2016.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav P.K tunnistas end KarS § 199 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega, kaitsja Liis Toomsalu jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja prokurör Algis Sepp taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava P.K selgitused, kaitsja adv. Toomsalu ja prokurör Seppa arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav P.K on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav P.K on toime pannud teise astme kuriteod, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et P.K tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole P.K poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning P.K-le inkrimineeritud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 199 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt P.K-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest 264 eurot ja sundraha 645 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võib, arvestades P.K majanduslikku olukorda jätta menetluskulud tasumiseks ositi 1 aasta jooksul. VÕS § 1043 alusel kuulub rahuldamisele kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi 924,27 eurot, s.o. talle P.K poolt toime pandud kuriteoga tekitatud varaline kahju ning see kuulub P.K-lt väljamõistmisele .

/digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.