1-16-407/11 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Ü. Laaneoja 2009. a kevadel või suvel tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult, omamata RelvaS §-ides 32; 34 nimetatud lube, ühe tulirelva olulise osa RelvaS § 21 lg 1 mõistes – relvaraua, millel käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 mõistes laieneb sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele. Ü. Laaneoja toimetas seejärel vintpüssi SVT ja ühe laskekõlbliku relvaraua 2009. a kevadel või suvel XXXOÜ XXX angaari, kus andis need ebaseaduslikult üle Aimar Murelile, kihutades teda tulirelva ebaseadusliku käitlemise toimepanemisele RelvaS § 11 lg 2 ning RelvaS § 45, § 76 lg 1 mõttes, tehes A. Murelile ettepaneku rahalise tasu eest ebaseaduslikuks vintpüssi SVT parandamiseks, muutmaks relva laskekõlbulikuks, teades, et A. Murelil puudub RelvaS § 66 lg 1 p 2 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba. Ü. Laaneoja poolt tekitatud tahtluse tulemusena nõustus A. Murel vintpüssi SVT parandamisega, vahetades 2009. a kevadel või suvel vintpüssi SVT laskekõlbmatu relvavaraua laskekõlbliku relvarauaga, mille järel ta tagastas laskekõlbliku vintpüssi Ü. Laaneojale. Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema pani toime teise isiku ebaseadusliku tulirelva käitlemisele kihutamise, mis seisnes järgnevas: 23.07.2009.a väljastati Lõuna politseiprefektuuri poolt Ü. Laaneojale relvasoetamisluba nr SL0009202 vintraudse püssi soetamiseks. 23.07.2009 omandas Üllo Laaneoja XXXjuriidiliselt isikult XXXOÜ vintraudse püssi Ural-2 nr 1126 kaliibriga 5,6 mm, s.o on piiratud tsiviilkäibega tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes. Lõuna politseiprefektuur väljastas 23.07.2009 Ü. Laaneojale relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loa nr VL007000, et laskekõlbmatuks muuta nimetatud 22LR-kaliibriline vintraudne tulirelv Ural-2 nr H-1126. Loale märgitud andmete kohaselt pidi relva laskekõlbmatuks muutma juriidiline isik XXXOÜ. Ü. Laaneoja, olles hankinud tulirelva Ural-2 nr H-1126 laskekõlbmatuks muutmise loa, toimetas tulirelva XXXOÜ asemel XXX OÜ XXX angaari ja andis seal tulirelva ebaseaduslikult üle A. Murelile, kihutades teda tulirelva ebaseadusliku käitlemise toimepanemisele RelvaS § 11 lg 2 ning RelvaS § 78 lg 1 mõistes. Selleks tegi ta A. Murelile ebaseadusliku ettepaneku muuta rahalise tasu eest relv laskekõlbmatuks, teades, et A. Murelil puudub RelvaS § 78 lg 2 alusel nõutav RelvaS § 66 lg 1 p 2 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba. Ü. Laanoja poolt tekitatud tahtluse tulemusena A. Murel nõustus Ü. Laaneoja ettepanekuga, mille järel andis Ü. Laaneoja eelnimetatud tulirelva ebaseaduslikult A. Murelile üle, kes muutis selle laskekõlbmatuks. A. Murel tagastas seejärel relva Ü. Laaneojale. Ü. Laaneoja toimetas tulirelva Ural-2 nr H-1126 Tartu linnas tegutsevale tulirelvade müügi ja remondiga tegelevale juriidilisele isikule OÜ Trapper. Ühtlasi esitas Ü. Laaneoja OÜ XXXtöötajale XXX ka tulirelva laskekõlbmatuks muutmise loa nr VL007000, mille juriidilise isiku OÜ XXX esindaja XXXära täitis ja kinnitas tulirelva laskekõlbmatuks muutmise nõuetele vastavust enda allkirja ja OÜ XXX pitsatiga ning edastas ühe osa tulirelva laskekõlbmatuks muutmise loast politseile, mille alusel tulirelv relvaregistrist arhiivi kanti. Ü. Laaneoja toimetas seejärel laskekõlbmatuks tunnistatud tulirelva tagasi A. Murelile, andes temale üle relva omandiõiguse. Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseaduslik käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgenvas: Ü. Laaneojal, omades seadusliku tulirelvana vintpüssi SKS, tekkis vajadus nimetatud tulirelva relvaraua vahetuseks. 2009. a sügisel soetas Ü. Laaneoja kohtueelse menetluses tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult, st omamata RelvaS §-des 32, 34 nimetatud lube, RelvaS § 21 lg 1 mõistes tulirelva olulise osa – relvaraua, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis seda liiki relva käitlemisele. Ü. Laaneoja toimetas seejärel vintpüssi SKS ja soetatud relvaraua RelvaS § 55 lg 1 sätteid rikkudes 2009. a sügisel XXX OÜ XXX angaari, kus asus kihutama A. Murelit relva oluliste osade ja relva ebaseaduslikule käitlemisele RelvaS § 11 lg 2 mõistes, tehes temale ettepaneku muuta vintpüss SKS rahalise tasu eest ebaseaduslikult laskekõlblikuks. Seejuures Ü. Laaneoja

teadis, et A. Murelil puuduvad RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamiseluba ja RelvaS § 34 nimetatud relvaluba vintpüssi SKS ja laskekõlbuliku relvaraua valdamiseks ja hoidmiseks ning RelvaS § 66 lg 1 p 2 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise luba. Ü. Laaneoja poolt tekitatud tahtluse tulemusena nõustus A. Murel vintpüssi SKS muutmisega laskekõlbulikuks, vahetades relval vintraua, mille järel ta tagastas laskekõlbliku vintpüssi Ü. Laaneojale. Relva soetamine, omamine, hoidmine, edasitoimetamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a kevadel, omamata RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamisluba ja RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, omandas kohtueelses menetluses kindlakstegemata kohas ja isikult ebaseaduslikult 9 mm kaliibriga püstoli Makarov, s.o tulirelva, mis on piiratud tsiviilkäibega RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes. Seejärel toimetas ta relva ebaseaduslikult RelvaS § 55 lg 1sätteid rikkudes XXXOÜ XXX angaari, asudes seal A. Murelit kihutama tulirelva ebaseadusliku käitlemise toimepanemisele RelvaS § 11 lg 2 ning RelvaS § 78 lg 1 mõistes, tehes A. Murelile ebaseadusliku ettepaneku muuta rahalise tasu eest relv laskekõlbmatuks, teades, et A. Murelil puudub RelvaS § 78 lg 2 alusel nõutav RelvaS § 66 lg 1 p 2 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba ja RelvaS § 80 lg 1 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise luba, samuti RelvaS § 32, 34 nimetatud load püstoli Makarov hoidmiseks. Ü. Laaneoja poolt tekitatud tahtluse tulemusena A. Murel nõustus Ü. Laaneoja ettepanekuga, mille järel andis Ü. Laaneoja eelnimetatud tulirelva ebaseaduslikult A. Murelile üle, kes muutis selle laskekõlbmatuks ja tagastas Ü. Laaneojale. Saanud relva A. Murelilt tagasi, asus Ü. Laaneoja nimetatud relva ebaseaduslikult võõrandama, tehes selleks ettepaneku A. Murelile, et nimetatu leiaks relvale ostja, olles teadlik, et A. Murel ei ole relva seaduslik omanik ega valdaja ning võõrandamine toimub isikule, kellel puudub selleks RelvaS § 63 lg 2 alusel nõutav soetamisluba. A. Murel, selgitanud välja, et antud relva soovib osta XXX, pöördus Ü. Laaneoja poole relva temale ebaseaduslikuks taas kordseks üleandmiseks, mida viimati nimetatu ka tegi, toimetades ebaseaduslikult 2010. a veebruaris-märtsis püstoli Makarov XXX OÜ XXX angaari. Seejärel A. Murel, olles muutnud püstoli taaskord laskekõlblikuks, müüs selle XXX, saades müügitehingu eest 8000 krooni, millest 7000 krooni andis üle Ü. Laaneojale. Relva soetamine, edasitoimetamine, võõrandamine on käsitletavad selle käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas: 17.05.2010 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relvasoetamisloa nr SL0031198 omandamaks ühte püstolit. 17.05.2010 omandas Ü. Laaneoja eelnimetatud relvasoetamisloa alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuurilt 7,65 mm – kaliibrilise püstoli CZ-83 nr 030480, s.o piiratud tsiviilkäibega tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes. 16.06.2010 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Ü. Laaneojale relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loa nr VL0016322 muutmaks juriidilise isiku XXXOÜ abiga eelnimetatud püstol laskekõlbmatuks. Ajavahemikul 17.05.2010 kuni 16.06.2010 toimetas Ü. Laaneoja eelnimetatud püstoli CZ-83 nr 030480 XXXOÜ XXX angaari, kus asus A. Murelit kihutama tulirelva ebaseadusliku käitlemise toimepanemisele. Seisnes see selles, et RelvaS § 32 ning § 34 nimetatud lube omamata püstolit CZ ebaseaduslikult valdama ja hoidma asuv A. Murel muudab püstoli ebaseaduslikult laskekõlbmatuks. Ü. Laaneoja oli seejuures teadlik, et A. Murelil puudub RelvaS § 78 lg 2 alusel nõutav RelvaS § 66 lg 1 p 2 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba relva laskekõlbmatuks muutmiseks. Ü. Laaneoja poolse kihutava tegevuse tulemusena asus Aimar Murel püstolit ebaseaduslikult

Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas: 07.10.2010 omandas Ü. Laaneoja talle Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuuri poolt väljastatud relvasoetamisloa alusel 6,35 mm kaliibrilise püstoli CZ-92 nr A2641, s.o tulirelva, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. 14.10.2010 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loa nr VL0016338 muutmaks juriidilise isiku XXXOÜ abiga eelnimetatud püstol CZ92 laskekõlbmatuks. Ajavahemikul 07.10.2010 kuni 01.11.2010 toimetas Ü. Laaneoja eelnimetatud püstoli CZ-92 nr A2641 XXXOÜ XXX angaari, kus asus A. Murelit kihutama eelnimetatud püstoli ebaseaduslikule valdamisele ja hoidmisele, olles teadlik, et A. Murelil puudub RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamisluba ja RelvaS § 34 nimetatud relvaluba antud püstoli käitlemiseks. Samuti pidi A. Murel nimetatud relva hoidmise käigus muutma selle näiliselt laskekõlbmatuks, et seda oleks võimalik kanda relvaregistrist arhiivi. Ü. Laaneoja poolse tegevuse tulemusena asus Aimar Murel püstolit CZ-92 ebaseaduslikult hoidma ja selle käigus muutis relva näiliselt laskekõlbmatuks, eemaldades selleks relvalukult lööknõela, liimis relvaluku esiosale ja pardunipessa keevise. Seejärel A. Murel tagastas relva Ü. Laaneojale, kes toimetas selle ajavahemikul 07.10.2010 kuni 01.11.2010 XXX OÜ XXX angaarist Tartu linna XXXOÜ aadressile XXX, kus andis selle 01.11.2010 koos relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loaga nr VL0016338 üle XXX, kes kontrollis relva laskekõlbmatuks muutmise vastavust tehnilistele nõuetele ja tegi relva laskekõlbmatuks muutmise loa pöördele vastavad märkmed ehk kinnitas tulirelva laskekõlbmatuks muutmise nõuetele vastavust enda allkirja ja OÜ XXX pitsatiga ja edastas ühe osa relva laskekõlbmatuks muutmise loast politseile, mille alusel püstol CZ-92 nr A2641 relvaregistrist arhiivi kanti. Ü. Laaneoja, olles 01.11.2010 püstoli CZ-92 nr A2641 XXXOÜ-st tagasi saanud,

toimetas selle tagasi XXXOÜ XXX angaari, kus andis selle taaskordselt ebaseaduslikult üle A. Murelile, kallutades teda selle ebaseaduslikule hoidmisele RelvaS § 45 lg 1 rikkudes ning selle käigus relva taas laskekõlblikuks muutmisele. Samuti otsustas Ü. Laaneoja tulirelva ebaseaduslikult võõrandada, tehes A. Murelile ettepaneku relva laskekorda seadmise järel sellele ostja leidmiseks. Seejuures oli Ü. Laaneoja teadlik, et A. Murel ei ole antud tulirelva seaduslik omanik või valdaja ning võõrandamine toimub RelvaS § 63 lg 2 p 1sätestatut rikkudes isikule, kellel puudub relvasoetamisluba. Ü. Laaneoja tegevuse tulemusel muutis A. Murel relva taas laskekõlblikuks, mille järel ta relva 2011. a märtsis võõrandas ebaseaduslikult XXX, andes selle eest saadud vahenditest 5000 krooni Ü. Laaneojale. Relva hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas: 14.09.2010 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relvasoetamisloa nr SL0031351 omandamaks kahte püstolit. 07.10.2010 omandas Ü. Laaneoja eelnimetatud relvasoetamisloa alusel juriidiliselt isikult AS Citysec kaks püstolit Makarov numbritega ГЕ1805 ja EM6163, s.o tulirelvad, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. 14.10.2010 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loa nr VL0016338, muutmaks juriidilise isiku XXXOÜ abiga eelnimetatud püstolid laskekõlbmatuteks. Ajavahemikul 07.10.2010 kuni 01.11.2010 toimetas Ü. Laaneoja eelnimetatud püstolid XXXOÜ XXX angaari, kus asus A. Murelit kihutama nimetatud relvade ebaseaduslikule valdusele ja hoidmisele, olles teadlik, et RelvaS § 45 lg 1 tulenevalt puudub A. Murelil õigus nimetatud relvade valdamiseks ja hoidmiseks RelvaS § 34 nimetatud relvaloa puudumise tõttu. Ühtlasi kihutas Ü. Laaneoja A. Murelit relvade ebaseadusliku hoidmise käigus neid muutma näiliselt laskekõlbmatuks. A. Murel Ü. Laaneoja kihutamise tulemusena asus püstoleid Makarov ebaseaduslikult valdama ja hoidma, mille käigus ta muutis nimetatud püstolid ka näiliselt laskekõlbmatuks, eemaldades relvalukkudelt lööknõela, liimis relvalukkude esiosadele ja padrunipesadesse keevised. Nimetatud toimingute teostamise järel tagastas A. Murel relvad Ü. Laaneojale, kes toimetas need 01.11.2010 XXXOÜ XXX angaarist Tartu linna XXXOÜ-sse aadressile XXX, kus andis need koos relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loaga nr VL0016338 üle XXX, kes kontrollis relvade laskekõlbmatuks muutmise vastavust tehnilistele nõuetele ja tegi relva laskekõlbmatuks muutmise loa pöördele vastavad märkmed, ehk kinnitas tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise nõuetele vastavust enda allkirja ja OÜ XXXpitsatiga ja edastas ühe osa relva laskekõlbmatuks muutmise loast politseile, mille alusel püstol Makarovid numbritega ГЕ1805 ja EM6163 relvaregistrist arhiivi kanti. Ü. Laaneoja, olles 01.11.2010.a püstolid Makarov numbritega ГЕ1805 ja EM6163 XXXOÜ-st tagasi saanud, toimetas need taaskordselt XXXOÜ XXX angaari, kus andis need teistkordselt üle Aimar Murelile, asudes ühtlasi ebaseaduslikult püstoleid võõrandama müümise teel. Tegi selleks Ü. Laaneoja A. Murelile ettepaneku leidja relvadele ostja, olles teadlik asjaolust, et A. Murel ei ole nende relvade seaduslik omanik ja valdaja ning relvad võõrandatakse isikule, kellel puudub soetamisluba. Sellega rikkus Ü. Laaneoja RelvaS § 63 lg 2 p-s 1 sätestatut. Ü. Laaneoja tegevuse tulemusena taastas A. Murel ajavahemikul 01.11.2010 kuni 31.12.2010 XXXOÜ XXX angaaris püstolite Makarov numbritega ГЕ1805 ja EM6163 laskekõlbluse ning võõrandas need ebaseaduslikult Andres Hundile. Relva valdamine, hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas: 24.03.2011

väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relvasoetamisloa nr SL0031518 omandamaks kaks püstolit. 01.04.2011 omandas Ü. Laaneoja eelnimetatud relvasoetamisloa alusel juriidiliselt isikult Gladius Baltic OÜ kaks püstolit Makarovit numbritega ГБ3484 ja РБ7176, s.o tulirelvad, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Samuti 24.03.2011 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relvasoetamisloa nr SL0031520 omandamaks kaks revolvrit. 01.04.2011 omandas Ü. Laaneoja eelnimetatud relvasoetamisloa alusel juriidiliselt isikult AS Citysec 38 Special – kaliibrilise revolvri Taurus nr MB738771, s.o tulirelva, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. 06.04.2011 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loa nr VL0016364, muutmaks juriidilise isiku XXXOÜ abiga eelnimetatud püstolid ja revolvri laskekõlbmatuteks. Ajavahemikul 01.04.2011 kuni 06.04.2011 toimetas Ü. Laaneoja eelnimetatud püstolid ja revolvri XXXOÜ XXX angaari, kus asus A. Murelit kihutama tulirelva ebaseadusliku käitlemisele toimepanemisele, mis seisnes selles, et olles teadlik A. Murelil puuduvast RelvaS § 34 sätestatud relvaloast kahe eelnimetatud püstoli ja revolvri valdamiseks ning hoidmiseks, tegi ta temale ettepanku nimetatud relvade ebaseaduslikuks valdamiseks ja hoidmiseks RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes ning selle käigus nende relvade näiliselt laskekõlbmatuks muutmiseks. Ü. Laaneoja poolse kihutamise tulemusena asus A. Murel kahte püstolit Makarov ja revolvrit Taurus ebaseaduslikult valdama ja hoidma ning selle käigus muutis nimetatud relvad näiliselt laskekõlbmatuks, eemaldades neilt lööknõelad, liimides padrunipesadesse ja lööknõela avadesse (luku esiosale) keevised. Nimetatud toimingute teostamise järel tagastas A. Murel relvad Ü. Laaneojale, kes toimetas need 06.04.2011 XXXOÜ XXX angaarist Tartu linna XXXOÜ-sse aadressile XXX, kus andis need koos relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loaga nr VL0016364 üle XXX, kes kontrollis relvade laskekõlbmatuks muutmise vastavust tehnilistele nõuetele ja tegi relva laskekõlbmatuks muutmise loa pöördele vastavad märkmed ehk kinnitas tulirelva laskekõlbmatuks muutmise nõuetele vastavust enda allkirja ja OÜ XXXpitsatiga ja edastas ühe osa relva laskekõlbmatuks muutmise loast politseile, mille alusel püstol Makarovid nr ГБ3484 ja РБ7176 ning revolver Taurus nr MB738771 relvaregistrist arhiivi kanti. 07.04.2011 tagastas XXXOÜ püstolid Makarov ja revolvri Taurus Ü. Laaneojale, kes toimetas need tagasi XXXOÜ XXX angaari, kus andis need üle taaskordselt A Murelile. Seejärel asus Ü. Laaneoja püstoleid Makarov ja revolvrit Taurus ebaseaduslikult võõrandama müümise teel, tehes A. Murelile ettepaneku taastada relvade laskekõlblikus ja leida neile ostja. Ü. Laaneoja oli samal ajal teadlik asjaolust, et A. Murel ei ole nimetatud relvade seaduslik omanik ega valdaja ja relvade müük toimub RelvaS § 63 lg 2 p 1 sätteid rikkudes isikule, kelledel puudub luba relvade soetamiseks. A. Murel Ü. Laaneoja kallutatuse tulemusena muutis täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 07.04.2011 kuni 27.04.2011 XXX asuvas OÜ XXX angaaris püstolid Makarov nr ГБ3484 ja РБ7176 ning revolvri Taurus nr MB738771 taas laskekõlblikeks ning võõrandas need müümise teel XXX. Relva valdamine, hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS 11 lg 2 mõistes. Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas: 08.04.2011 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relvasoetamisloa nr SL0034602 omandamaks kahte revolvrit. 08.04.2011 omandas Ü. Laaneoja eelnimetatud relvasoetamisloa alusel juriidiliselt isikult XXXOÜ 38 Special – kaliibrilised revolvrid Arminius HW-38 nr 1511395 ja Rossi-27 nr W-221377, s.o tulirelvad, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. 13.04.2011 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loa nr

VL0016367 muutmaks juriidilise isiku XXXOÜ abiga eelnimetatud revolvreid laskekõlbmatuteks. Ajavahemikul 08.04.2011 kuni 13.04.2011 toimetas Ü. Laaneoja seevastu eelnimetatud revolvrid XXXOÜ XXX angaari, kus kihutas A. Murelit eelnimetatud kahte revolvrit ebaseaduslikult valdama ja hoidma, olles teadlik, et A. Murelil puudub RelvaS § 45 lg 1 alusel nõutav RelvaS § 34 nimetatud relvaluba revolvrite hoidmiseks. Sammuti kallutas ta A. Murelit muutma nimetatud revolvreid näiliselt laskekõlbmatuks. A. Murel Ü. Laaneoja poolse kihutava tegevuse tulemusena asus ebaseaduslikult eelnimetatud revolvreid valdama ja hoidma ning muutis need näiliselt laskekõlbmatuks, eemaldades neil lööknõela, liimides lööknõela avale ja padrunipesadesse keevised. Seejärel A. Murel tagastas relvad Ü. Laaneojale, kes toimetas need 13.04.2011 Tartu maakonnast, Tila külast, Raadilt OÜ XXX angaarist Tartu linna XXXOÜ-sse aadressile XXX, kus andis need koos relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loaga nr VL0016367 üle XXX, kes kontrollis relvade laskekõlbmatuks muutmise vastavust tehnilistele nõuetele ja tegi relva laskekõlbmatuks muutmise loa pöördele vastavad märkmed ehk kinnitas tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise nõuetele vastavust enda allkirja ja OÜ XXXpitsatiga ja edastas ühe osa relva laskekõlbmatuks muutmise loast politseile, mille alusel revolvrid Arminius HW-38 nr 1511395 ja Rossi-27 nr W-221377 relvaregistrist arhiivi kanti. Ü. Laaneoja, olles 14.04.2011.a revolvrid Arminius HW-38 nr 1511395 ja Rossi-27 nr W-221377 XXXOÜ-st tagasi saanud, toimetas need tagasi XXXOÜ XXX angaari, kus andis need taas kordselt A. Murelile ebaseaduslikult hoida. Ühtlasi asus Ü. Laaneoja relvi ebaseaduslikult võõrandama, tehes A. Murelile ettepaneku muuta relvad taas laskekõlblikuks ning need seejärel müüa. Seejuures oli Ü. Laaneoja teadlik asjaolust, et A. Murel ei ole revolvrite seaduslik omanik ega ka valdaja ning võõrandamine leiab aset isikule, kellel puudub RelvaS § 63 lg 2 p 1 alusel nõutav RelvaS § 32 nimetatud soetamisluba. A. Murel Ü. Laaneoja kallutatuse tulemusel muutis revolvri Arminius HW-38 nr 1511395 taas laskekõlblikuks ning võõrandas selle RelvaS § 63 lg 2 sätteid rikkudes ebaseaduslikult müümise teel XXX, kellel puudus nimetatud revolvri ostmiseks RelvaS § 32 sätestatud soetamisluba. Relva valdamine, hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS 11 lg 2 mõistes.

Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas: Ü. Laaneoja, olles saanud 04.01.2011 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuurilt relvasoetamisloa nr SL0034701 ühe püstoli omandamiseks, 23.03.2011 omandas eelnimetatud relvasoetamisloa alusel juriidiliselt isikult AS Citysec 6,35 mm – kaliibrilise püstoli Tanfoglio nr D73930, s.o tulirelva, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. 24.03.2011 väljastas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna politseiprefektuur Ü. Laaneojale relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa nr VL0016362 muutmaks juriidilise isiku XXXOÜ abiga eelnimetatud püstolit laskekõlbmatuks. Ajavahemikul 23.03.2011 kuni 24.03.2011 toimetas Ü. Laaneoja püstoli Tanfoglio nr D73930 XXXOÜ-sse laskekõlbmatuks muutmise asemel XXXOÜ XXX angaari, kus asus A. Murelit kihutama nimetatud püstoli ebaseaduslikule hoidmisele RelvaS § 45 lg 1sätteid rikkuvalt, olles teadlik, et A. Murelil puudub selleks RelvaS § 34 nimetatud relvaluba. Soovis Ü. Laaneoja, et A. Murel relva hoidmise käigus muudaks selle näiliselt laskekõlbmatuks. Ü. Laaneoja tegevuse tulemusena nõustus A. Murel püstolit Tanfoglio nr D73930 ebaseaduslikult valdama ja hoidma ning selle käigus muutis ta püstoli näiliselt laskekõlbmatuks, eemaldades relvalukust lööknõela, liimides relvaluku esiosale ja padrunipesasse keevise. Olles saanud relva Aimar Murelilt tagasi, Ü. Laaneoja XXXOÜ XXX angaarist 24.03.2011 toimetas selle edasi Tartu linna XXXOÜ-sse aadressile XXX, kus andis selle koos relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loaga nr VL0016362 üle XXX, kes kontrollis relva laskekõlbmatuks muutmise vastavust tehnilistele nõuetele ja tegi relva laskekõlbmatuks muutmise loa pöördele vastavad märkmed, ehk kinnitas tulirelva laskekõlbmatuks muutmise nõuetele vastavust enda allkirja ja OÜ XXXpitsatiga ja edastas ühe osa relva laskekõlbmatuks muutmise loast politseile, mille alusel püstol Tanfoglio nr D73930 relvaregistrist arhiivi kanti. 28.03.2011 tagastas XXXOÜ töötaja XXX püstol Tanfoglio nr D73930 Ü. Laaneojale, kes toimetas selle ajavahemikul 28.03.2011 kuni 27.04.2011 taaskordselt XXXOÜ XXX angaari ja andis üle A. Murelile, et ta püstoli laskekõlblikuks muudaks ja uue relvanumbri relvale lööks. Seda A. Murel Ü. Laaneoja kihutava tegevuse tulemusel ka tegi – muutis ajavahemikul 28.03.2011 kuni 27.04.2011 XXXOÜ XXX angaaris püstoli Tanfoglio nr D73930 taas laskekõlblikuks ning asendas vana relvanumbri uuega. Uueks relvanumbriks lõi A. Murel Ü. Laaneojalt saadud juhiste kohaselt 02329, millise numbri puhul on tegemist Ü. Laaneoja poolt varasemalt ära kaotatud sama mudeli püstoli numbriga. A. Murel hoidis seda relva ebaseaduslikult enda valduses kuni 27.04.2011.a, mil see Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimise käigus XXXOÜ XXX angaarist leiti ja ära võeti. Relva valdamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes.

Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas: Ü. Laaneoja, olles saanud XXXkohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohas püstoli Makarov nr ЛГ-4783, s.o tulirelva RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega, ebaseadusliku valduse, asus seda relva ebaseaduslikult RelvaS § 45 lg 1 mõistes, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, hoidma. Seejärel Ü. Laaneoja toimetas eelnimetatud püstoli 25.04.2011 ebaseaduslikult RelvaS § 55 lg 1 mõistes edasi XXX, XXX, OÜ XXX angaari. Seal asus Ü. Laaneoja kihutama A. Murelit nimetatud püstolit Makarov ebaseaduslikult valdama ja hoidma RelvaS § 45 lg 1 mõistes, olles teadlik, et A. Murelil puudub RelvaS § 34 nimetatud luba sellise relva hoidmiseks. Ühtlasi kihutas Ü. Laaneoja A. Murelit muutma nimetatud relva ebaseaduslikult laskekõlbmatuks, olles teadlik, et A. Murelil puudub RelvaS § 78 lg 2 tulenevalt selleks nõutav RelvaS § 66 lg 2 nimetatud tegevusluba. Ü. Laaneoja tegevuse tulemusena nõustus A. Murel relva ebaseaduslikult hoidma ja laskekõlbmatuks muutma, puurides läbi relvaraua, keevitades kinni padrunipesa ja lööknõela ava. Nimetatud toimingute teostamise järel A. Murel tagastas relva 25.04.2011 Ü. Laaneojale, kes toimetas selle Tartu linna XXXOÜ-sse aadressile XXX, kus andis selle koos K. Orlovilt relva soetamisel saadud relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loaga nr VL0016370 üle XXX, kes kontrollis relva laskekõlbmatuks muutmise vastavust tehnilistele nõuetele ja tegi relva laskekõlbmatuks muutmise loa pöördele vastavad märkmed ehk kinnitas tulirelva laskekõlbmatuks muutmise nõuetele vastavust enda allkirja ja OÜ XXXpitsatiga ja edastas ühe osa relva laskekõlbmatuks muutmise loast politseile, mille alusel püstol Makarov nr ЛГ-4783 relvaregistrist arhiivi kanti. 26.04.2011 tagastas XXXOÜ töötaja XXX püstol Makarovi nr ЛГ-4783 Ü. Laaneojale, olgugi, et relva laskekõlbmatuks muutmise loa pöördele on tehtud märge nagu see oleks tagastatud K. Orlovile. Ü. Laaneoja toimetas selle püstoli ajavahemikul 26.04.2011 kuni 27.04.2011 tagasi XXXOÜ XXX angaari, kus andis selle üle A. Murelile, et viimane selle uuesti laskekõlblikuks muudaks ning ostja leiaks. Seda A. Murel teostada ei jõudnud, kuna 27.04.2011.a teostati Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimine Tartu maakonnas Tila küla Raadil OÜ XXX angaaris A. Mureli töökohas, kus püstol Makarov nr ЛГ-4783 leiti ja ära võeti. Relva valdamine, hoidmine, edasitoimetamine ja laskekõlbmatuks muutmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes.

Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas: Ü. Laaneoja 2010. a suvel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, tuvastamata isikult ja tuvastamata kohas ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud soetamisluba, soetas tulirelva RelvaS § 11 p 1 mõistes – Mauseri 1898. a mudeli karabiini 98K, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega, ning kolm tulirelva olulist osa RelvaS § 21 lg 1 mõistes – kaks Mauseri 1898. a mudeli karabiini 98k relvarauda ja ühe relvaluku, milledele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama käitlemise kord, mis on kehtestatud ka seda liiki relvade käitlemisele. Nimetatud relva ja relva olulisi osasid hoidis Ü. Laaneoja ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes oma valduses seni, kuni 2010. a suvel toimetas need ebaseaduslikult RelvaS § 55 lg 1 sätteid rikkudes edasi XXXOÜ XXX angaari ja kus kihutas A. Murelit eelnimetatud tulirelva ja selle olulisi osi ebaseaduslikult hoidma, olles teadlik, et A. Murelil puudub RelvaS § 45 lg-st 1 tuleneva nõudena RelvaS § 34 lg 1 nimetatud relvaluba nende hoidmiseks. Ü. Laaneoja kihutava tegevuse tulemusena asus A. Murel karabiini Mauser, selle kahte relvarauda ja ühte relvalukku ebaseaduslikult hoidma, tehes seda kuni 27.04.2011 kuupäevani, mil eelnimetatud angaaris teostati Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimine ning eelnimetatud tulirelv ja selle olulised osad ära võeti. Relva soetamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Samuti süüdistatakse Ü. Laaneojat selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas: Üllo Laaneoja 2010 a suvel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, tuvastamata isikult ja tuvastamata kohas ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud soetamisluba, soetas tulirelva RelvaS § 11 p 1 mõistes – Mauseri 1898. a mudeli karabiini 98K nr 10414, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Nimetatud relva hoidis Ü. Laaneoja ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes oma valduses seni, kuni 2010. a suvel toimetas selle ebaseaduslikult RelvaS § 55 lg 1 sätteid rikkudes edasi XXXOÜ XXX angaari ja andis seal ebaseaduslikult üle A. Murelile, kihutades teda ebaseaduslikult nimetatud tulirelva hoidma, olles teadlik, et A. Murel asub seda tegema ebaseaduslikult RelvaS § 45 lg 1 sätestatut rikkudes, kuna ta puudus RelvaS § 34 kohane relvaluba. A. Murel Ü. Laaneoja kihutava tegevuse tulemusena asus Mauseri 1898. a mudeli karabiini hoidma, tehes seda kuni 27.04.2011, mis läbiotsimise käigus relv A. Mureli valdusest leiti ja ära võeti. Relva soetamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Üllo Laaneoja, pannes toime tulirelva või selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kalmer Tiidot süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a novembris Otepääl omandas XXX5 püstolkuulipilduja Suomi relvarauda. Soetamise järgselt toimetas K. Tiido relvarauad oma elukoha keldrisse Tartu linnas Kopli tn 21. Sealt edasi toimetas K. Tiido 2010. a detsembris relvarauad oma isa Kalev Tiido elukoha ärklikorrusele XXX, kus ta hoidis neid kuni 09.06.2011 toimunud läbiotsimiseni, mil relvarauad Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Püstolkuulipilduja Suomi puhul on tegemist automaattuld võimaldava tulirelvaga. RelvaS § 20 lg 1 p 4 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Relvaraua puhul on RelvaS § 21 lg 1 kohaselt tegemist tulirelva olulise osaga, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Seega Kalmer Tiido, olles isikuks, kes on toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kalmer Tiidot süüdistatakse selles, et tema 2010. a kevadel oma elukoha juures Tartu linnas Kopli tn 21 soetas Tauno Lillelt ostmise teel ebaseaduslikult 2682 grammi, ehk suures koguses, lõhkeainet trotüüli (TNT, 2 metüül-1,3,5-trinitrobenseen). Valdas K. Tiido eelnimetatud lõhkeainet hoidmise teel oma elukoha keldris kuni 2010. a detsembrikuuni, mille järel ta toimetas lõhkeaine oma isa Kalev Tiido elukoha ärklikorrusele XXX, kus ta jätkas selle valdamist hoidmise teel kuni 09.06.2011 toimunud läbiotsimiseni, mil lõhkeaine Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. LõhkeMS § 3 lg 1 p 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LõhkeMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks. LõhkeMS § 14 lg 2 kohaselt annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Kalmer Tiidol puudus LõhkeMS § 14 nimetatud tegevusluba lõhkeaine käitlemiseks selle ostmise ja hoidmise näol.

Seega Kalmer Tiido, soetades ja vallates ebaseaduslikult suures koguses lõhkeainet, pani toime KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kalmer Tiidot süüdistatakse selles, et tema kohteelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandas ebaseaduslikult kaks bimetallkestaga elektridetonaatorit, alumiiniumkestaga elektridetonaatori ja UZRGM lahingsütiku, ehk lõhkeseadeldiste olulised osad. Hoidis K. Tiido ebaseaduslikult nimetatud detonaatoreid ja sütikut esialgu oma elukoha keldris Tartu linnas Kopli 21, mille järel ta toimetas need ebaseaduslikult edasi oma isa Kalev Tiido elukoha ärklikorrusele XXX, kus ta jätkas nende ebaseaduslikku hoidmist kuni 09.06.2011 toimunud läbiotsimiseni, mil detonaatorid ja sütik Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. KarS § 413 kohaselt on lõhkeseadeldis lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldav seadeldis. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. LõhkeMS § 14 lg 1 järgi peab isikul olema tegevusluba lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamiseks, lõhkematerjali hoidmiseks ning kasutamiseks. LõhkeMS § 14 lg 2 järgi annab tegevusluba õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. K. Tiidol puudus LõhkeMS § 14 nimetatud tegevusluba lõhkeseadeldise või selle olulise osa käitlemiseks omandamise ja hoidmise näol. Seega Kalmer Tiido, ebaseaduslikult omandades, hoides ja toimetades edasi lõhkeseadeldise olulisi osasid, pani toime KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kalmer Tiidot süüdistatakse selles, et tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas, viisil ja isikult omandas suures koguses (s.o koguses, milles piisab vähemalt kümnele inimesele narkootilise aine joobe tekitamiseks) järgnevaid narkootilisi aineid: 1,39 g pulbrit, mis sisaldas 59% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ehk 0,69 g metüleenidioksümetamfetamiini (MDMA); 2,48 g pulbrit, mis sisaldas 90% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ehk 1,88 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA); 50,70 g valget pulbrit, mis sisaldas 15% kokaiinhüdokloriidi ja 3,1 % metüleendioksüpürovaleroonhüdrokloriidi ehk 6,79 g kokaiini ja 1, 39 g metüleendioksüpürovalerooni (MDPV); 16,04 g pulbrit, mis sisaldas 78% metüleendioksüpürovaleroonhüdrokloriidi, ehk 11,05 g metüleendioksüpürovalerooni (MDPV); 0,23 g pulbrit, mis sisaldas 70% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ehk 0,14 g metüleenidioksümetamfetamiini (MDMA); tahke aine tükk massiga 90,08 g, mis sisaldas 0,35 % kanepile iseloomulikku tetrahüdrokannabinooli (THC) ja tahke aine tükki massiga 103,8 g, mis sisaldas 0,18% kanepile iseloomulikku tetrahüdrokannabinooli (THC), ehk tegemist oli kanepist valmistatud hašišiga; 1390 g vedelikku, mis sisaldas 49% ehk 681 g gammahürdoksübutüraati

Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. ja 2011. aasta aastavahetuse paiku, olles XXXebaseaduslikult Tallinna linnas Kadaka teel soetanud karabiini Mauser relvaraua ja seejärel soetanud ebaseaduslikult tulirelva olulise osana veel relvaluku ning tulirelva osana pääsemehhanismi, toimetas nimetatud relvaosad Tartusse Aimar Mureli juurde, kes seejärel seadis karabiini Mauser töökorda. A Kaal, saanud laskekõlbliku karabiini Mauser tagasi, toimetas relva ebaseaduslikult endale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus ta hoidis seda seejärel ebaseaduslikult kuni 27.04.2011, mil relv läbiotsimise käigus Kaitsepolitsei ametnike poolt leiti ja temalt ära võeti. Karabiini Mauser puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. RelvaS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud ja lukk tulirelva olulised osa, millede käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. Avo Kaalul puudusid RelvaS § 32 ja 34 nimetatud load karabiini Mauser relvaraua ja luku soetamiseks ning sellele järgnenud laskekõlblikus muudetud relva hoidmiseks. Seega Avo Kaal, käideldes vähemalt teistkordselt ebaseaduslikult tulirelva ja selle olulist osa, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A. Kaalul puudusid RelvaS §-des 32, 34 sätestatud load püstoli Makarov relvaraua soetamiseks ja sellele järgnenud hoidmiseks. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tulirelva olulist osa isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja viisil soetas endale ebaseaduslikult püstoli Browning mudel 1922 nr 35942a, millel on kasutuskõlblik relvaraud ja relvalukk. A Kaal asus seejärel nimetatud püstolit ebaseaduslikult hoidma endale kuuluvas garaažiboksis XXX kuni 27.04.2011, mil püstol läbiotsimise käigus Kaitsepolitsei ametnike poolt leiti ja A. Kaalult ära võeti. Püstoli Browning puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. RelvaS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud ja lukk tulirelva olulised osa, millede käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. A. Kaalul puudusid RelvaS §-des 32, 34 sätestatud load laskekõlbliku relvaraua ja lukuga püstoli Browning soetamiseks ning sellele järgnenud hoidmiseks. Seega Avo Kaal, käideldes vähemalt teistkordselt ebaseaduslikult tulirelva, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, olles 2010. a leidnud XXXelukoha pööningult 5,6 mm vintpüssi relvaraua, toimetas selle ebaseaduslikult endale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus ta asus nimetatud relvarauda ebaseaduslikult hoidma. Tegi ta seda kuni 27.04.2011, mil relvaraud läbiotsimise käigus Kaitsepolitsei ametnike poolt eelnimetatud kohas leiti ja A. Kaalult ära võeti. 5,6 mm kaliibriga vintpüssi puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. RelvaS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.

Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 1990-ndate aastate alguses soetas endale Tapa linnas Vene sõjaväelastelt ebaseaduslikult püstoli Makarov relvaraua. Hoidis ta ebaseaduslikult nimetatud relvarauda kuni aastateni 2010, 2011 oma elukohas Lillemäe talus. Toimetanud relvaraua endale kuuluvasse garaažiboksi XXX, jätkas ta seal selle ebaseaduslikku hoidmist kuni 27.04.2011, mil relvaraud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja A. Kaalult ära võeti. Püstoli Makarov puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. RelvaS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. A. Kaalul puudusid RelvaS §-des 32, 34 sätestatud load püstoli Makarov relvaraua soetamiseks ja sellele järgnenud hoidmiseks. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tulirelva olulist osa isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja viisil soetas ebaseaduslikult 5,6 mm kaliibriga vintpüssi relvaraua. A. Kaal toimetas relvaraua endale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus asus nimetatud relvarauda ebaseaduslikult hoidma. Tegi ta seda kuni 27.04.2011, mil relvaraud läbiotsimise käigus Kaitsepolitsei ametnike poolt eelnimetatud kohas leiti ja temalt ära võeti. 5,6 mm kaliibriga vintpüssi puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. RelvaS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.

Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kohas ja viisil soetas endale ebaseaduslikult vintpüssi Mauser 1908 a. mudeli luku koos lukukojaga ja pääsemehhanismiga. Toimetas A. Kaal eelnimetatud tulirelva osad endale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus ta asus neid ebaseaduslikult hoidma. Tegi ta seda kuni 27.08.2011, mil tulirelva osad läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Vintpüssi Mauser 1908. a mudeli puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. RelvaS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on lukk tulirelva oluline osa, millele käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. Avo Kaalul puudusid RelvaS §-des 32, 34 sätestatud load vintpüssi Mauser 1908. a mudel käitlemiseks ja sellest tulenevalt ka nimetatud relva luku käitlemiseks. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tulirelva olulist osa isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. A. Kaalul puudusid RelvaS §-des 32, 34 sätestatud load 5, 6 mm kaliibriga vintpüssi käitlemiseks ja sellest tulenevalt ka selle relva relvaraua käitlemiseks. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tulirelva olulist osa isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on toime pannud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kohas, viisil, isikult omandas ebaseaduslikult 78 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,92x57 mm; 75 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R; 21 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,71x56R (.303 British); 2 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,5x54 mm MAS; 10 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x51 mm; 27 vintpüssipadrunit kaliibriga 6,5x50 mm Arisaka; 1 vintpüssipadruni kaliibriga 8,2x66 mm; 43 automaadipadrunit kaliibriga 7,62x39 mm; 18 vintpüssipadrunit kaliibriga 5,56x45 mm (.223 Remington); 311 püstolipadrunit kaliibriga 7,62 mm Tokarev; 86 püstolipadrunit kaliibriga 9 mm Browning Long; 1 püstolipadruni kaliibriga 9 mm Parabellum (Luger); 4 püstolipadrunit kaliibriga 9 mm Makarov; 9 püstolipadrunit kaliibriga 9 mm Browning Short (.380 Auto); 2 püstolipadrunit kaliibriga 7,65 mm Browning; 129 revolvripadrunit kaliibriga 7,62x38R; 6 revolvripadrunit kaliibriga .32 Smith & Wesson Long; 3 revolvripadrunit kaliibriga .32 Smith & Wesson; 9 ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm (.22 LR); 1 vintpüssipadrun kaliibriga 7,62x63 mm (.30-06); 1 jahipüssipadrun kaliibriga 12; 1 vintpüssipadrun kaliibriga .375 H&H Flanged Magnum (9,5x74R); 40 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x51 mm (.308 Winchester) ja 9 püstolipadrunit kaliibriga 7,65 mm Parabellum, s.o. suures koguses (kokku 887 padrunit) piiratud tsiviilkäibega tulirelvade laskemoona. Ühtlasi soetas A. Kaal kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohal, viisil ja isikult, ebaseaduslikult laskekõlbliku 7,62 mm kaliibrilise revolvri Nagan 1895.a mudeli (numbriga 27718), kasutuskõlbliku 7,62 mm kaliibrilise revolvri Nagan trumli (numbriga 27718) ja 5,6 mm kaliibrilise püstoli MTsM (МЦМ) relvaluku (numbriga Г0499), s.o. tulirelva olulised osad RelvaS § 21 lg 1 mõttes. Eelnevalt välja toodud laskemoona, tulirelva ning selle olulised osad andis A. Kaal 26.04.2011 XXXasuvas garaažis ebaseaduslikult üle Vahur Ööbikule, kes asus neid seejärel ebaseaduslikult valdama. 7,62 mm revolvri Nagan ja 5,6 mm kaliibrilise püstoli MTsM (МЦМ) puhul on tegemist tulirelvadega RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. RelvaS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. RelvaS § 19 lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada relvaseaduse § 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks.

RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoon hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvalukk ja trummel tulirelva olulised osad, millede käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. A. Kaalul puudusid RelvaS §-des 32, 34 sätestatud load 7,62 mm kaliibrilise revolvri Nagan 1895. a mudeli, 5,6 mm kaliibrilise püstoli MTsM (МЦМ) relvaluku, revolvri Nagan trumli ja eelnevalt nimetatud padrunite käitlemiseks. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tulirelva olulist osa, tulirelva ja laskemoona ning seda isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema kohtueelses menetluses kindlakstegemata ajal, kohal, viisil ja isikult ebaseaduslikult omandas 616 kasutuskõlblikku ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm .22 Short ning 2929 kasutuskõlblikku ääretulepadrunit kaliibriga 5,6 mm .22LR. Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 27.04.2011 Tallinna linnas Kadaka tee 70d asuvas parklas ja XXXasuva eramu juures A. Kaal ebaseaduslikult andis Vahur Ööbikule üle eelnimetatud padrunid, olles teadlik, et V. Ööbikul puudub relvaluba padrunite soetamiseks. RelvaS § 19 lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada relvaseaduse § 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoon hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvaS § 63 lg 3 kohaselt võib laskemoona võõrandada isikule, kellel on vastava relva luba. A. Kaalul puudusid RelvaS §-des 32, 34 sätestatud load tulirelvade kaliibriga 5,6 mm .22 Short ning kaliibriga 5,6 mm .22LR käitlemiseks. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tulirelva laskemoona isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

võõrandas A. Kaal 7,65 mm kaliibrilise püstoli Melior relvaraua ja luku ebaseaduslikult V. Ööbikule, olles teadlik, et V. Ööbikul puudus luba relvaraua ja luku soetamiseks. 7,6 mm kaliibriga püstoli Melior puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. RelvaS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvaS § 63 lg 2 p 1 kohaselt võib relvaomanik või –valdaja relva võõrandada isikule, kellel on vastava relva soetamisluba. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud ja lukk tulirelva olulised osad, millede käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb samakord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. A. Kaalul puudusid RelvaS §-des 32, 34 sätestatud load 7,6 mm kaliibriga püstoli Melior käitlemiseks ja sellest tulenevalt ka nimetatud relva relvaraua ja luku käitlemiseks. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tulirelva olulist osa isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, täpselt tuvastamata kohas, täpselt tuvastamata viisil ja täpselt tuvastamata isikutelt soetas ebaseaduslikult kokku 3538 erinevat piiratud tsiviilkäibega tulirelva padrunit. Nimetatud 3538 padrunit A. Kaal soetamise järgselt hoidis ebaseaduslikult enda elukohas XXXtalus; samuti temale kuuluvas garaažis XXX; samuti oma sõiduautos Renault Megane Scenic reg nr XXX; samuti oma Tallinna linnas XXXasunud elukohas. Hoidis ta nimetatud 3538 padrunit eelnevalt nimetatud kohtades kuni 27-28.04.2011 teostatud läbiotsimisteni, millede käigus padrunid Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. RelvaS § 19 lg 3 järgi võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona soetada RelvaS §des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. A. Kaalul puudusid relvaseaduses nimetatud load piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona käitlemiseks eelnevalt välja toodud 3538 padruni osas. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tulirelva laskemoona isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema kohtueelses menetluses täpselt kindlaks tegemata ajal 2010. aastal, kindlaks tegemata kohas ja kindlaks tegemata viisil soetas ebaseaduslikult püstoli Bernardelli 60 nr 53177 koos helisummutiga ning tervikuna laskekõlbmatu, kuid siiski laskekõlbuliku relvaraua ja lukuga, s.o tulirelva oluliste osadega, vintpüssi Mosin 1891. nr 11913. Toimetas A. Kaal nimetatud relvad ja laskemoona oma maakodusse XXX talus, kus peitis need puukuuri. Sel viisil peidetuna Avo Kaal valdas ja hoidis püstolit Bernardelli koos helisummutiga ning vintpüssi Mosin ebaseaduslikult kuni 12.09.2012, mil läbiotsimise käigus eelnimetatud relvad ja laskemoon Kaitsepolitsei ametnike poolt leiti ja ära võeti. Püstoli Bernardelli 60 ja vintpüssi Mosin 1891 puhul on tegemist tulirelvadega RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. RelvaS § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel. RelvaS § 32 lg 2 kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, sellele järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. RelvaS § 34 lg 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kelle on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. RelvaS § 201 lg 1 järgi on helisummuti näol tegemist tulirelva lisaseadmega ning RelvaS § 201 lg 3 järgi annab helisuumuti omandamise õiguse relvaluba, millele on kantud sporttulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. A. Kaalul puudusid RelvaS § 32 ja 34 nimetatud load püstoli Bernardelli 60 ja selle juurde kuulunud helisuumuti ning vintpüssi Mosin 1891 käitlemiseks. Seega Avo Kaal, käideldes vähemalt teistkordselt ebaseaduslikult tulirelva, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning käideldes ebaseaduslikult tulirelva helisummutit, pani toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. ja 2011. aasta aastavahetuse paiku Tallinna linnas Kadaka teel Vahur Ööbiku töökoha läheduses ebaseaduslikult soetas V. Ööbikult kaks kuulipilduja Maksim relvarauda. A. Kaal toimetas nimetatud kaks relvarauda temale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus ta ebaseaduslikult valdas ja hoidis nimetatud relvaraudasid kuni 27.04.2011, mil need läbiotsimise käigus Kaitsepolitsei ametnike poolt leiti ja temalt ära võeti. Kuulipilduja Maksim puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1mõistes. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt

on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa ning seda isikuna, kes on varasemalt ebaseaduslikult käidelnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a lõpus või 2011.a alguses Tallinna linnas Kadaka teel XXXtöökoha läheduses parklas või tema elukohas Keila linnas soetas V. Ööbikult ebaseaduslikult kaheksa püstolkuulipilduja Suomi M31 relvarauda. A. Kaal toimetas nimetatud relvarauad temale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus ta valdas ja hoidis neid ebaseaduslikult kuni 27.04.2011, mil need läbiotsimise käigus Kaitsepolitsei ametnike poolt leiti ja temalt ära võeti. Püstolkuulipilduja Suomi puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1mõistes. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Kuna püstolkuulipilduja Suomi M31 puhul on tegemist automaatulirelvaga RelvaS § 20 lg 1 p 5 mõistes, siis sellest tulenevalt käitles A. Kaal eelnevalt nimetatud püstolkuulipilduja relvaraudu ebaseaduslikult. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa ning seda isikuna, kes on varasemalt ebaseaduslikult käidelnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja viisil soetas ebaseaduslikult püstolkuulipilduja PPŠ relvaraua. A. Kaal toimetas nimetatud relvaraua temale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus ta valdas ja hoidis seda ebaseaduslikult kuni 27.04.2011, millisel kuupäeval see läbiotsimise käigus Kaitsepolitsei ametnike poolt leiti ja temalt ära võeti. Püstolkuulipilduja PPŠ puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1mõistes. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Püstolkuulipilduja PPŠ puhul on tegemist automaatulirelvaga RelvaS § 20 lg 1 p 5 mõistes, millest tulenevalt käitles A. Kaal eelnevalt nimetatud püstolkuulipilduja relvarauda ebaseaduslikult. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa ning seda isikuna, kes on varasemalt ebaseaduslikult käidelnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

temale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus ta valdas ja hoidis seda ebaseaduslikult kuni 27.04.2011, millisel kuupäeval see läbiotsimise käigus Kaitsepolitsei ametnike poolt leiti ja temalt ära võeti. Püstolkuulipilduja PPŠ puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1mõistes. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on lukk tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Püstolkuulipilduja PPŠ puhul on tegemist automaatulirelvaga RelvaS § 20 lg 1 p 5 mõistes, millest tulenevalt käitles A. Kaal eelnevalt nimetatud püstolkuulipilduja lukku ebaseaduslikult. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa ning seda isikuna, kes on varasemalt ebaseaduslikult käidelnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja viisil soetas ebaseaduslikult püstolkuulipilduja PPŠ relvaraua. A. Kaal toimetas nimetatud relvaraua temale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus ta valdas ja hoidis seda ebaseaduslikult kuni 27.04.2011, millisel kuupäeval see läbiotsimise käigus Kaitsepolitsei ametnike poolt leiti ja temalt ära võeti. Püstolkuulipilduja PPŠ puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1 mõistes. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Püstolkuulipilduja PPŠ puhul on tegemist automaatulirelvaga RelvaS § 20 lg 1 p 5 mõistes, millest tulenevalt käitles A. Kaal eelnevalt nimetatud püstolkuulipilduja relvarauda ebaseaduslikult. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa, ning seda isikuna, kes on varasemalt ebaseaduslikult käidelnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kohas ja viisil soetas endale ebaseaduslikult automaatvintpüssi G3 (AK4) relvaluku. Toimetas A. Kaal eelnimetatud tulirelva osa endale kuuluvasse garaažiboksi XXX, kus ta asus seda ebaseaduslikult hoidma. Tegi ta seda kuni 27.04.2011, mil relvalukk läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt sealt leiti ja ära võeti. Automaatvintpüssi G3 (AK4) puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1mõistes. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on lukk tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Automaatvintpüssi G3 (AK4) puhul on tegemist automaatulirelvaga RelvaS § 20 lg 1 p 5 mõistes, millest tulenevalt käitles A. Kaal eelnevalt nimetatud automaatvintpüssi G3 (AK4) lukku ebaseaduslikult. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa ning seda isikuna, kes on varasemalt ebaseaduslikult käidelnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas, viisil ja isikult soetas ebaseaduslikult 7,62 mm kaliibrilise kuulipilduja RPD luku. Samuti soetas A. Kaal kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas, viisil ja isikult 13 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,92x57 mm, mille sütikul oli soomustläbiva trasseerkuuli punast värvi ja kuuli teravikul musta värvi markeerimistähis; 13 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, mille kuuli teravikul oli soomustläbiva kuuli punast-musta värvi markeerimistähis; 25 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x54R, mille kuuli teravikul on trasseerkuuli rohelist värvi markeerimistähis; 3 vintpüssipadrunit kaliibriga 7,62x51 mm (.308 Winchester), mille kuulide otstel oli trasseerkuuli valget värvi markeerimistähis; 1 vintpüssipadruni kaliibriga 5,56x45 mm (.223 Remington), mille kuuli otsal oli trasseerkuuli oranži värvi markeerimistähis ja 1 automaadipadruni kaliibriga 5,45x39 mm, mille kuuli otsal oli trasseerkuuli rohelist värvi markeerimistähis, s.o. 55 padrunit ehk suures koguses laskemoona. Nimetatud relvaluku ja padrunid andis Avo Kaal 26.04.2011 XXXasuvas garaažis ebaseaduslikult üle Vahur Ööbikule, kes asus neid ebaseaduslikult valdama. Kuulipilduja RPD puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1mõistes. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on lukk tulirelva oluline osa, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud ka seda liiki relva käitlemisele. RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Kuulipilduja RPD puhul on tegemist automaatulirelvaga RelvaS § 20 lg 1 p 5 mõistes, millest tulenevalt käitles A. Kaal eelnevalt nimetatud kuulipilduja lukku ebaseaduslikult. Nimetatud 55 A. Kaalu poolt käideldud parduni puhul oli tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvade laskemoonaga RelvaS § 20 lg 4 punktide 2 ja 6 ning siseministri 11.12.2001.a määrusega nr 98 kehtestatud „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 punktide 2 ja 6 mõttes. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa ning tsiviilkäibes keelatud laskemoona ning seda isikuna, kes on varasemalt ebaseaduslikult käidelnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses täpselt kindlaks tegemata ajal 2010. a suvel soetas endale ebaseaduslikult, RelvaS § 21 lg 1 p 5 sätestatut rikkudes, XXXkaks automaattulirelva VZ-58, automaatulirelva CETME ja püstolkuulipilduja Steyr MP69, mis olid nõuetekohaselt laskekõlbmatuks muutmata. Soetamise järgselt andis A. Kaal ebaseaduslikult kohutueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal 2010. suvel ebaseaduslikult soetatud automaatulirelvad VZ 58, automaattulirelva CETME ja püstolkuulipilduja Styer üle XXX. Peale Tauno Lille vahistamist 2010. a suvel astus A. Kaal kontakti Aimar Mureliga, kes seejärel tagastas automaattulirelva CETME A. Kaalule 2010. a lõpus, 2011. a alguses. A. Kaal toimetas automaattulirelva CETME Tartu linnast A. Mureli juurest oma elukohta XXXtallu, kus peitis relva lumehange. Kui lumetraktor oli automaattulirelvast CETME üle sõitnud ning selle muus osas peale relvaluku hävitanud, toimetas A. Kaal automaattulirelva CETME luku temale kuuluvasse garaaži XXX, kus hoidis seda ebaseaduslikult kuni 27.04.2011, millisel kuupäeval toimunud läbiotsimise käigus nimetatud lukk Kaitsepolitsei ametnike poolt garaažist leiti ja ära võeti.

RelvaS § 21 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, mille ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on lukk tulirelva oluline osa. RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja selle olulist osa ning seda isikuna, kes on varasemalt ebaseaduslikult käidelnud tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal 2010. a suvel sai Tauno Lille poolt üle antuna enda elukohas XXXkülas enda valdusesse kaks isevalmistatud automaattulirelva Ingram Mac koopiat s.o tulirelvad RelvaS § 11 p 1 mõistes. Avo Kaalu poolne relvade valdamine oli ebaseaduslik, kuna RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, mille ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Relvade valduse saamise järgselt A. Kaal koheselt samal päeval XXXkülas võõrandas need RelvaS § § 63 lg 2 p 1 sätestatut rikkudes kohtueelses menetluses kindlakstegemata Marguse nimelisele isikule, saades nende eest tasuna kokku 25 000 Eesti krooni. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Avo Kaalu selles, et tema kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kohas, isikult ja viisil soetas ebaseaduslikult Venemaal toodetud tulirelva öösihiku NSPU nr Ф03395, mida ta seejärel hoidis oma elukohas XXXtalus kuni 27.04.2011, mil nimetatud kohas teostati Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimine ning öösihik A. Kaalult ära võeti. RelvaS § 201 lg 2 kohaselt 5 kohaselt on öösihik puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. Öösihik on tsiviilkäibes keelatud. Seega Avo Kaal, käideldes ebaseaduslikult tulirelva öösihikut, pani toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema 2005. a oma elukohas Tartus XXX valmistas siledaraudsest jahipüssist ZK nr T82077 valmistatud 38 kaliibrilisele vintpüssile tulirelva helisummuti ning hoidis seda ebaseaduslikult enda elukohas kuni 2010. a sügiseni. Seejärel toimetas A. Murel relvasummuti edasi XXXOÜ XXX angaari ja jätkas seal selle ebaseaduslikku hoidmist kuni 27.04.2011, mil see temalt eelnimetatud kuupäeval toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. RelvaS § 201 lg 3 kohaselt annab helisummuti omandamise õiguse relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. A. Murelil puudus relvaluba helisummuti omandamiseks ja võimalus selle kasutamiseks sporttulirelval lasketiirus. Seega Aimar Murel, käideldes ebaseaduslikult helisummutit, pani toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2009 a kevad-suvel, olles nõustunud Üllo Laaneoja ebaseadusliku ettepanekuga vintpüssi SVT, s.o piiratud tsiviilkäibega tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes, parandamiseks, omamata RelvaS §-des 32 ja 34 nimetatud lube, sai XXXOÜ XXX angaaris enda ebaseaduslikku valdusesse vintpüssi SVT laskekõlbmatu relvaraua, kuid laskekõlbliku relvalukuga. Samuti sai ta enda valdusesse vintpüssile SVT sobiva laskekõlbuliku relvaraua, s.o relva olulise osa RelvaS § 21 lg 1 mõistes. Asus Aimar Murel nimetatud vintpüssi ja laskekõlbliku relvarauda ebaseaduslikult, RelvaS § 45 lg 1 ja RelvaS § 21 lg 2 sätteid rikkudes, hoidma ning selle käigus, omamata RelvaS § 66 lõikes 1 punktis 2 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, teostas Aimar Murel vintpüssi SVT ebaseadusliku parandamise, vahetades vintpüssi SVT laskekõlbmatu relvaraua laskekõlbuliku relvarauaga. Parandustööde lõpetamise järel tagastas A. Murel relva Ü. Laaneojale. Relva valdamine, hoidmine, parandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal peale 23.07.2009 kuupäeva XXXOÜ XXX angaaris, omamata RelvaS §-des 32 ja 34 nimetatud lube, võttis ebaseaduslikult Üllo Laaneoja poolt üle antuna enda valdusesse ja asus RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes ebaseaduslikult hoidma vintraudset püssi Ural 2 nr H-1126 kaliibriga 5,6 mm, s.o piiratud tsiviilkäibega tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes, et selle käigus nimetatud relv muuta laskekõlbmatuks. Omamata RelvaS § 66 lõikes 1 punktis 2 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba ja RelvaS § 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise luba, muutis Aimar Murel eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal peale 23.07.2009 ebaseaduslikult laskekõlbmatuks tulirelva Ural-2 nr H-1126, mille ta seejärel tagastas Üllo Laaneojale, kes lasi relva relvaregistrist arhiivi kanda. Seejärel, kui Üllo Laanoja poolt oli vintraudne püss Ural koos siiski kasutuskõlbliku relvarauga taaskord toimetatud XXX, XXX OÜ XXX angaari võõrandamise eesmärgil A. Murelile, viimati nimetatud isik, omamata RelvaS §-s 32 nimetatud luba omandas ebaseaduslikult nimetatud relva. Seejärel A. Murel, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, asus vintpüssi Ural

ebaseaduslikult, RelvaS § 45 lg 1 sätestatut rikkudes, hoidma, tehes seda OÜ XXX angaaris kuni 27.04.2011, mil relv läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Relva valdamine, hoidmine, laskekõlbmatuks muutmine, omamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2009. a sügisel XXXOÜ XXX angaaris, omamata RelvaS §-des 32 ja 34 nimetatud lube, võttis ebaseaduslikult Üllo Laaneojalt enda valdusesse ja asus RelvaS § 45 lg 1 alusel ebaseaduslikult hoidma vintpüssi SKS. Samuti asus ta Üllo Laaneoja poolt üleantuna ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud luba, RelvaS § 45 lg 1 sätestatud rikkudes, valdama ja hoidma laskekõlbulikku relvarauda, s.o on tulirelva olulist osa RelvaS § 21 lg 1 mõistes. RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis RelvaS on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti. Omamata RelvaS § 66 lõikes 1 punktis 2 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba, muutis Aimar Murel eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal 2009. a sügisel ebaseaduslikult laskekõlblikuks vintpüssi SKS, vahetades nimetatud relval laskekõlbmatu relvaraua laskekõlbliku relvaraua vastu, pärast mida ta tagastas relva Üllo Laaneojale. Relva valdamine, hoidmine, parandamine, on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, täpselt tuvastamata ajal 2009. a sügisel omandas ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamisluba ja RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, tuvastamata isikult Harjumaal Kurtna laadal Webley süsteemi jahipüssi, s.o piiratud tsiviilkäibega tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes, mille ta toimetas ebaseaduslikult RelvaS § 55 lg 1 sätteid rikkudes edasi oma töökohta XXXOÜ XXX angaari, kus hoidis seda ebaseaduslikult RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes kuni 27.04.2011, mil relv temalt läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt ära võeti. Relva soetamine, valdamine, edasitoimetamine, hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõttes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, täpselt tuvastamata ajal 2010. a alguses, tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult ebaseasuslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud luba, soetas revolvri ST Etienne 1873 a mudel nr G23237, mis on piiratud tsiviilkäibega tulirelv RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes.

Soetamise järgselt A. Murel hoidis nimetatud revolvrit ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud luba, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes oma töökohas XXXOÜ XXX angaaris kuni 27.04.2011, mil see temalt Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Relva soetamine ja hoidmine on käsitletavad tulirelva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a kevadel eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal XXXOÜ XXX angaaris, omamata RelvaS §-des 32 ja 34 nimetatud lube, võttis ebaseaduslikult Üllo Laaneojalt enda valdusesse ja asus RelvaS § 45 lg 1 sätestatut rikkudes ebaseaduslikult hoidma püstolit Makarov, s.o tulirelva, mis on piiratud tsiviilkäibega RelvaS § 19 lg 1 p 5 alusel. Selle käigus, omamata RelvaS § 66 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusluba ning § 80 lg 1 nimetatud luba, rikkudes RelvaS § 78 lg 2 sätteid, muutis A. Murel püstoli Makarov ebaseaduslikult laskekõlbmatuks, eemaldades püstolilt lööknõela, keevitades lööknõela ava kinni ja vahetades püstoli relvaraua kasutuskõlbmatu relvaraua vastu. Seejärel A. Murel tagastas püstoli Makarov Ü. Laaneojale, kuid kes tegi temale seejärel ettepaneku leida püstolile ostja. A. Murel, selgitanud välja, et püstolit Makarov soovib osta XXX, teavitas sellest Ü. Laaneojat ning palus püstol Makarov temale tagastada selle laskekõlblikuks muutmiseks. A. Murel, olles saanud Ü. Laaneojalt taaskord püstoli Makarov valduse ja muutnud püstoli seejärel ebaseaduslikult, rikkudes RelvaS § 76 lg 2 sätteid, taas laskekõlblikuks, võõrandas relva RelvaS § 63 lg 2 sätteid rikkudes ebaseaduslikult XXX, olles teadlik asjaolust, et viimati nimetatud isikul puudub püstoli Makarov soetamisluba. Relva võõrandamisest saadud 8000 kroonist jättis A. Murel endale 1000 krooni ja ülejäänud 7000 krooni andis üle Ü. Laaneojale. Relva hoidmine, laskekõlbmatuks muutmine, parandamine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ajavahemikul 17.05.2010 kuni 16.06.2010, omamata RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamisluba ja RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, asus XXXOÜ XXX angaaris Üllo Laaneoja mõjutusel ebaseaduslikult, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes, valdama ja hoidma püstolit CZ 83 nr 030480, s.o piiratud tsiviilkäibega tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes, mis oli sinna toimetatud ja temale üle antud Ü. Laaneoja poolt. Ebaseadusliku hoidmise käigus muutis A. Murel püstoli CZ ebaseaduslikult laskekõlbmatuks, omamata RelvaS § 78 lg 2 alusel nõutavat RelvaS § 66 lg 1 p 2 nimetatud relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba relva laskekõlbmatuks muutmiseks. Seejärel tagastas A. Murel relva Ü. Laaneojale, kes lasi kanda antud püstoli relvaregistrist arhiivi. Relva valdamine, hoidmine, laskekõlbmatuks muutmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ajavahemikul 29.04.2010.a kuni 14.06.2010.a XXXOÜ XXX angaaris, omamata RelvaS §-des 32 ja 34 nimetatud lube, pani toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise RelvaS § 11lg 2 mõistes, võttes Üllo Laaneoja poolt üle antuna enda valdusesse ja asudes RelvaS § 45 lg 1 sätestatut rikkudes ebaseaduslikult hoidma 38 Special – kaliibrilist revolvrit Rossi 767 nr J171283, s.o piiratud tsiviilkäibega tulirelva RelvaS § 19 lg 1 p 5 mõistes. Eelnimetatud tulirelva ebaseadusliku valdamise ja hoidmise käigus muutis A. Murel relva näiliselt laskekõlbmatuks, eemaldades relvalt lööknõela, liimides lööknõela avasse ja trumli padrunipesadesse keevised. Seejärel tagastas A. Murel relva Ü. Laaneojale, kes lasi relva relvaregistrist arhiivi kanda. Kui Ü. Laanoja poolt oli nimetatud relv teistkordselt toimetatud XXXOÜ XXX angaari, A. Murel taaskordselt võttis selle ebaseaduslikult enda valdusesse, asudes seda ebaseaduslikult hoidma. Selle käigus A. Murel eemaldas relvalt laskekõlbmatust näilikult kinnitavad töötlused. Eelnimetatud toimingute teostamise järel A. Murel võõrandas relva ebaseaduslikult, RelvaS § 63 lg 2 p 1 sätestatut rikkudes, XXX, kellel A. Murelile teadaolevalt puudus luba 38 Special – kaliibrilise revolvri Rossi 767 nr J17128 soetamiseks. Relva müügist saadud raha andis A. Murel valdavas enamuses üle Ü. Laaneojale. Relva valdamine, hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, omamata RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamisluba ja RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, 2010. a suvel XXXOÜ XXX angaaris võttis Üllo Laaneojalt ebaseadluslikult vastu tulirelva olulise osana RelvaS § 21 lg 1 mõistes vintpüssi Mosin 1891. a mudeli relvaraua. Vintpüss Mosin on piiratud tsiviilkäibega tulirelv RelvaS § 19 lg 1 p 5 järgi, mille relvaraua käitlemisele laieneb RelvaS § 21 lg 2 kohaselt sama kord, mis RelvaS-ga kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. A. Murel asus vintpüssi Mosin relvarauda RelvaS § 45 lg 1 sätestatut rikkudes ebaseaduslikult valdama ja hoidma, tehes seda ajani, mil see temalt 27.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Tulenevalt RelvaS § 21 lg 2 sätetest on relva olulise osa hoidmine käsitletav relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a suvel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, tuvastamata isikult ja tuvastamata kohas omandas ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamisluba, jahipüssi IŽ – 5 nr 2385E, s.o tulirelva, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, hoidis Aimar Murel eelnimetatud relva ebaseaduslikult RelvaS § 45 lg 1 sätestatut rikkudes oma töökohas XXXOÜ Awe angaaris kuni 27.04.2011, mil see Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Relva soetamine, hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes.

Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikus käitlemise, pani taaskordselt toime samalaadse teo, mis seisnes järgnevas tegevuses: ajavahemikul 19.07.2010 kuni 09.08.2010 toimetas Tauno Lill sõiduautoga Suzuki Baleno reg nr XXX XXXOÜ XXX angaari Aimar Mureli ebaseaduslikku valdusesse ja hoidmisele 9 automaattulirelva – kaks automaattulirelva VZ/ČZ-58at, ühe automaattulirelva CETME; viis automaattuld võimaldavat püstolkuulipildujat UZI; ühe automaattuld võimaldava püstolkuulipilduja Steyr. Nimetatud relvade valdamise ja hoidmisega rikkus A. Murel RelvaS § 20 lg 1 p 5 sätestatut, mis keelab tsiviilkäibes automaattulirelvad. Martin Villems korraldusel muutis Aivar Murel Tartu maakonnas XXX, OÜ XXX angaaris ajavahemikul 09.08.2010 kuni 27.04.2011 kaks RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud püstolkuulipildujat UZI taas laskekõlbulikuks, rikkudes sellega RelvaS § 76 lg 2 ja § 66 lg 1 p 2 sätteid. Ühe eelnimetatud relvadest andis A. Murel ajavahemikul 09.08.2011 kuni 27.04.2011 eelnimetatud OÜ XXX angaaris üle XXX, võõrandades selle temale ebaseaduslikult RelvaS § 63 lg 1 mõistes. Teise relva valdamist ja hoidmist jätkas A. Murel ebaseaduslikult kuni 27.04.2011, mil see OÜ XXX angaaris toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Ajavahemikul 01.01.2011 kuni 31.03.2011 Tartu maakonnas Tila külas OÜ XXX angaaris A. Murel Avo Kaalu ettepanekul muutis laskekõlblikuks ühe automaattulirelva VZ/ČZ-58at, mis RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv. Antud relva võõrandas A. Murel ebaseaduslikult Andres Hundile müügitehinguna, saades selle eest 13 000 krooni. Teist automaattulirelva VZ/ČZ-58at hoidis Aimar Murel ebaseaduslikult oma töökohas XXXOÜ XXX angaaris kuni 27.04.2011, mil see relv Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsmise käigus leiti ja ära võeti. Automaattulirelva CETME, mis RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, hoidis A. Murel ebaseaduslikult Tartu maakonnas, XXX OÜ XXX angaaris seni kuni andis selle ajavahemikul 09.08.2010 – 27.04.2011 eelnimetatud kohas A. Kaalule üle, kes toimetas relva sealt edasi XXXtallu. Seega Aimar Murel, käideldes vähemalt teistkordselt ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse A. Murelit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ajavahemikul 19.07.2010 kuni 09.08.2010 XXXOÜ XXX territooriumil Tauno Lille poolt üle antuna asus ebaseaduslikult, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkuvalt, omamata RelvaS § 34 nimetaud luba, valdama ja hoidma kahte laskekõlbmatut püstolit Walther P1. Ajavahemikul 09.08.2010 kuni 31.12.2010 muutis A. Murel Avo Kaalu ettepanekul ühe püstolitest Walther P1 ebaseaduslikult laskekõlblikuks, rikkudes sellega RelvaS § 76 lg 2 ja § 66 lg 1 p 2 sätteid. Seejärel ta andis nimetatud relva ebaseaduslikult A. Kaalule üle. Teise püstoli Walther P1 ebaseaduslikku valdamist ja hoidmist jätkas A. Murel seni kuni see 27.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus tema töökohast OÜ XXX angaaris Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti.

Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema ajavahemikus 09.08.2010 kuni 27.04.2011 XXXOÜ XXX angaaris, omamata RelvaS § 201 lg 3 tulenevalt relvaluba, millele oleks olnud kantud sporttulirelv, valmistas ebaseaduslikult püstolkuulipildujatele UZI kaks helisummutit. Ühe summutitest andis A. Murel koos üha püstolkuulipildujaga üle XXX eelnimetatud ajavahemikus OÜ XXX territooriumil ning teise valdamist ja hoidmist ta jätkas kuni 27.04.2011, mil see temalt läbiotsimise käigus OÜ XXX territooriumil Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ajavahemikul 07.10.2010.a kuni 01.11.2010.a asus XXXOÜ XXX angaaris Üllo Laaneoja poolt üle antuna ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamisluba ja RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, valdama ja hoidma RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes püstolit CZ-92 nr A2641, s.o tulirelva, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Püstoli ebaseadusliku hoidmise käigus muutis A. Murel selle Ü. Laaneoja poolse kihutamise tulemusena näiliselt laskekõlbmatuks, eemaldades relvalukult lööknõela, liimis relvaluku esiosale ja pardunipessa keevise. Nimetatud tegevuste teostamise järel tagastas ta relva Ü. Laaneojale, kes XXXOÜ töötaja Arno Kulli kaasabil lasi kanda püstoli relvaregistrist arhiivi. Seejärel toimetas Ü. Laaneoja 01.11.2010. a kuupäeva järgselt püstoli tagasi A. Murelile XXXOÜ XXX angaari. A. Murel jätkas seal püstoli ebaseaduslikku valdust ja hoidmist. Ü. Laaneoja poolse kihutamise tulemusena muutis ta selle käigus püstoli taas laskekõlblikuks ja võõrandas seejärel püstoli ebaseaduslikult, olemata selle seaduslik omanik või valdaja, RelvaS § 63 lg 2 p 1 sätestatut rikkudes ostu-müügi tehingu näol Andres Hundile. A. Murel oli relva võõrandamisel teadlik, et XXX puudub RelvaS § 32 nimetatud luba püstoli CZ-92 soetamiseks. Relva hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2008. a kevadel omandas ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud luba, kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikult ja kohas laskekõlbmatu püstoli Margo, s.o tulirelva, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Seejärel A. Murel XXXOÜ XXX angaaris asus nimetatud püstolit ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, valdama ja hoidma RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes. Hoidmise käigus A. Murel muutis ajavahemikul 2008. a kevadest kuni 2010. a sügiseni püstoli Margo laskekõlblikuks. Peale seda, kui tema poole oli tulirelva ostusooviga pöördunud XXX, võõrandas A. Murel 2010 a sügisel oma elukohas Tartu linnas XXX püstoli Margo temale ebaseaduslikult, RelvaS § 63 lg 2 p 1 sätteid rikkudes, olemata ise püstoli seaduslik omanik või valdaja ning olles teadlik, et püstoli ostnud XXX puudus selleks vastav soetamisluba.

Relva soetamine, hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema, omamata RelvaS § 201 lg 3 alusel nõutavat relvaluba, kuhu on kantud sporttulirelv, mis annab õiguse helisummuti omandamiseks, ajavahemikul 2008 a kevadest kuni 2010 sügiseni ebaseaduslikult valmistas püstolile Margo helisummuti, mille ta koos eelnimetatud püstoliga 2010 a sügisel võõrandas XXXile. Seega Aimar Murel, käideldes ebaseaduslikult tulirelva helisummutit, pani toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ajavahemikul 07.10.2010.a kuni 01.11.2010.a asus XXXOÜ XXX angaaris, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, Üllo Laaneoja poolse kallutatuse tulemusena RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes ebaseaduslikult valdama ja hoidma püstoleid Makarov numbritega ГЕ1805 ja EM6163, s.o tulirelvi, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Selle tegevuse käigus muutis A. Murel eelnimetatud püstolid näilikult laskekõlbmatuks, eemaldades relvalukkudelt lööknõela ja liimides relvalukkude esiosadele ning padrunipesadesse keevised. Seejärel tagastas A. Murel püstolid Üllo Laaneojale, kes OÜ XXX töötaja XXXvahendusel lasi püstolid kanda relvaregistrist arhiivi. Ü. Laaneoja tõi seejärel püstolid 01.11.2010 taaskordselt XXXOÜ XXX angaari, kus andis nende valduse üle A. Murelile, tehes temale ettepaneku relva võõrandamiseks. A. Murel, võttes vastu relvade ebaseadusliku valduse ja jätkates nende ebaseaduslikku hoidmist, eemaldas neilt selle käigus näilised keevised ja paigaldades tagasi lööknõela, s.o muutis püstolid laskekõlblikuks. Seejärel A. Murel võõrandas püstolid RelvaS § 63 lg 2 p 1 sätestatut rikkudes ebaseaduslikult müümise teel Andres Hundile, olles teadlik, et XXXpuudub luba püstolite Makarov soetamiseks. Relva valdamine, hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema alates 2010. a sügisest XXXOÜ XXX angaaris asus ebaseaduslikult, rikkudes RelvaS § 201 lg 3 sätestatut, valdama ja hoidma temale remontimiseks Üllo Laaneoja poolt üle antud kahte helisummutit, tehes seda seni, kuni nimetatud summutid eelnimetatud kohas 27.04.2011 Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a sügisel täpselt tuvastamata kuupäeval Tartumaal XXX OÜ XXX angaaris võttis Andres Hundilt ebaseaduslikult vastu kuulipilduja Maksim relvaraua ja asus seda valdama ning hoidma. Seejärel valmistas A. Murel 2010.

a sügisel eelnimetatud kohas kuulipilduja Maksim relvarauast ebaseaduslikult viis püstol TT-le sobivat relvarauda, millised ta andis täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus veebruar-aprill 2011. a üle XXX. Kuulipilduja Maksim puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1mõistes, mis RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud, kuna tegemist on automaattulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 21 lg 1 kohaselt on relvaraud tulirelva oluline osa ning RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Seega Aimar Murel, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a sügisel täpselt tuvastamata kuupäeval Tartumaal XXX OÜ XXX angaaris võttis RelvaS § 45 lg 1 sätestatut rikkudes ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamisluba ja RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, XXXenda valdusesse ja hoidmisele tulirelva tooriku koos relvarauaga, s.o tulirelva olulise osa RelvaS § 21 lg 1 mõistes, mille käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis on kehtestatud relvaseadusega seda liiki relva käitlemisele. Seejärel valmistas A. Murel ajavahemikul 2010. a sügis kuni 2011. a kevad OÜ XXX angaaris eelnimetatud relvarauast ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 66 lg 1 p 2 nimetatud tegevusluba tulirelva osade ümbertegemiseks, 9 mm kaliibrilise relvaraua, mis sobis kasutamiseks padruniga „38 mm auto“ ja andis selle üle XXX, saades tehtud töö eest tasuks 500 Eesti krooni. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ajavahemikul 01.04.2011 kuni 06.04.2011 XXXOÜ XXX angaaris asus RelvaS § 45 lg 1 rikkudes ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, valdama ja hoidma Üllo Laaneoja poolt temale üle antud kahte püstolit Makarov (numbritega ГБ3484 ja РБ7176) ja revolvrit Taurus nr MB738771, s.o tulirelvi, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Selle käigus muutis A. Murel nimetatud relvad näiliselt laskekõlbmatuks, eemaldades neilt lööknõelad, liimides padrunipesadesse ja lööknõela avadesse (luku esiosale) keevised. Seejärel tagastas A. Murel relvad Ü. Laaneojale, kes need OÜ XXX vahedusel lasi kanda relvaregistrist arhiivi. Olles Ü. Laaneojalt seejärel saanud täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 07.04.2011 kuni 27.04.2011 XXXOÜ XXX angaaris tagasi relvade valduse ja jätkates nende ebaseaduslikku hoidmist, muutis A. Murel selle käigus Ü. Laaneoja kallutava käitumise tulemusena relvad taas laskekõlblikuks. Seejärel võõrandas A. Murel relvad ebaseaduslikult, RelvaS § 63 lg 2 p 1 sätteid rikkudes, müügitehinguga Andres Hundile, olles samal ajal teadlik, et XXXpuudub püstolite Makarov ja revolvri Taurus soetamisluba. Relva valdamine, hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva ebaseadlusliku käitlemise, ajavahemikul 08.04.2011.a kuni 13.04.2011.a XXXOÜ XXX angaaris asus Üllo Laaneoja poolt üle antuna RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, valdama ja hoidma revolvreid Arminius HW-38 nr 1511395 ja Rossi-27 nr W-221377, s.o tulirelvi, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Hoidmise käigus muutis A. Murel nimetatud revolvrid näiliselt laskekõlbmatuteks, eemaldades neilt lööknõela, liimis lööknõela avale ja padrunipesadesse keevised. Tagastanud seejärel revolvrid Üllo Laanojale, organiseeris viimati nimetatu revolvrite relvaregistrist arhiivi kandmise. Seejärel ajavahemikul 14.04.2011 kuni 27.04.2011 toimetas Ü. Laaneoja taaskordselt revolvrid XXXOÜ XXX angaari, kus andis need üle A. Murelile, kes jätkas nende ebaseaduslikku valdamist ja hoidmist. Selle käigus Ü. Laaneoja kihutava tegevuse tulemusena muutis A. Murel ajavahemikul 14.04.2011.a kuni 27.04.2011.a taas laskekõlblikuks revolvri Arminius HW-38 nr 1511395 ja võõrandas selle RelvaS § 63 lg 2 p 1 sätteid rikkudes ebaseaduslikult, olemata ise revolvri seaduslik omanik või valdaja, Andres Hundile. A. Murel oli teadlik asjaolust, et XXX puudus RelvaS § 32 nimetatud relvasoetamisluba. Revolvri Rossi-27 nr W-221377 ebaseaduslikku valdamist ja hoidmist jätkas A. Murel kuni 27.04.2011, mil see temalt Kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus tema kasutuses olnud sõidukist Chrysler Voyager reg nr XXXleiti ja ära võeti. Relva valdamine, hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 25.04.2011. a XXXOÜ XXX angaaris asus Ü. Laaneoja kihutusel ebaseaduslikult, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, valdama ja hoidma revolvrit Rossi-272 nr AA-419695, s.o tulirelva, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Selle käigus muutis A. Murel Ü. Laaneoja kihutamisel nimetatud revolvri näiliselt laskekõlbmatuks, paigaldades trumlisse ja relvarauda liimiga terastapid, eemaldas lööknõela ning liimis selle avale metallist keevise tüki. Tagastanud relva Ü. Laaneojale, osutus viimati nimetatul OÜ XXX ja selle töötaja XXXkaasabil võimalikuks revolver relvaregistrist kui laskekõlbmatu arhiivi kanda. Seejärel ajavahemikul 26.04.2011.a kuni 27.04.2011.a tõi Ü. Laaneoja revolvri Rossi taas kordselt tagasi Aimar Mureli ebaseaduslikku valdusesse ja hoidmisele XXX, XXX, OÜ XXX angaari, eesmärgiga muuta relv laskekõlblikuks ja võõrandada. Kuna A. Murelil ei õnnestunud kõnealusele revolvrile Rossi ostjat leida, siis sellest tulenevalt ta relva laskekõlblikuks ei muutnud ning hoidis seda enda valduses kuni 27.04.2011.a, mil see Kaitsepolitseiameti ametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus tema sõidukist Chrysler Voyager r/m XXX leiti ja ära võeti. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ajavahemikul 23.03.2011. a kuni 24.03.2011. a XXXOÜ XXX angaaris asus Üllo Laaneoja kihutava tegevuse tulemusena RelvaS § 45 lg 1 sätestatut rikkudes ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, valdama ja hoidma püstolit Tanfoglio nr D73930, muutes hoidmise käigus nimetatud püstoli näiliselt laskekõlbmatuks, eemaldades selleks

relvalukust lööknõela, liimides relvaluku esiosale ja padrunipesasse keevise. Olles tagastanud relva 24.03.2011 Ü. Laaneojale, viimati nimetatu OÜ XXXja selle töötaja XXXkaasabil lasi püstoli kanda relvaregistrist arhiivi. Ü. Laanoja, saanud relva seejärel tagasi, toimetas relva ajavahemikul 28.03.2011 kuni 27.04.2011 taas kordselt A. Murelile XXXOÜ XXX angaari, kes jätkas seal relva ebaseaduslikku valdamist ja hoidmist ning lisaks muutis relva taas laskekõlbulikuks. Samuti tekitas ta relvale uue numbri 02329, millise numbri puhul on tegemist Ü. Laanoja poolt ära kaotatud teise püstoli Tanfoglio relvanumbriga. A. Murel hoidis püstolit Tanfoglio nr D73930 (muudetud number 02329) enda valduses kuni 27.04.2011, mil see Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimise käigus XXXOÜ XXX angaaris leiti ja ära võeti. Relva valdamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2011. a kevadel täpselt tuvastamata ajal enne 27.04.2011 kuupäeva Üllo Laaneoja poolse kihutamise tulemusena asus XXXOÜ XXX angaaris ebaseaduslikult RelvaS § 45 lg 1 mõistes, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, valdama ja hoidma kahte tulirelva RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega - jahipüsse IŽK numbritega Л43285 ja Л78859 . Hoidis Aimar Murel relvi kuni 27.04.2011, mil need tema juurest XXXOÜ XXX angaaris läbiotsimise käigus leiti ja Kaitsepolitseiameti ametnike poolt ära võeti. Relva valdamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 25.04.2011 Tartu maakonnas Tila küla Raadil OÜ XXX angaaris asus Üllo Laaneoja kihutava tegevuse tulemusena ebaseaduslikult, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, hoidma püstolit Makarov ЛГ-4783, s.o tulirelva RelvaS § 11 p 1 mõistes, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Hoidmise käigus muutis A. Murel nimetatud püstoli ebaseaduslikult, RelvaS § 78 lg 2 nõutavat relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omamata, laskekõlbmatuks. Tagastanud seejärel relva Ü. Laaneojale, pöördus nimetatud isik 25.04.2011 OÜ-sse Tapper, kus ettevõtte töötaja XXX tegevuse tulemusena kanti püstol relvaregistrist arhiivi. Ü. Laanoja, saanud relva OÜ-st XXX26.04.2011 tagasi, toimetas selle taaskordselt XXXOÜ XXX angaari, kus andis üle A. Murelile, kes jätkas relva ebaseadusliku valdust ja hoidmist kuni 27.04.2011, mil teostati Kaitsepolitseiameti ametnike poolt läbiotsimine eelnimetatud kohas ja püstol Makarov nr ЛГ-4783 leiti ning ära võeti. Relva valdamine, hoidmine ja laskekõlbmatuks muutmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2011. a kevadel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal enne 27.04.2011 kuupäeva, tuvastamata kohas ja tuvastama isikult soetas ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud soetamisluba, tulirelva RelvaS § 11 p 1 mõistes – 308 Winchester kaliibrilise vintpüssi, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Nimetatud relva hoidis A. Murel ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes, XXXOÜ XXX angaaris, kus pakkus seda võõrandamise eesmärgil ebaseaduslikult müügiks XXX. Seejuures oli Aimar Murel teadlik sellest, et M. Villemsil puudub RelvaS § 63 lg 2 p 1 alusel nõutav luba antud relva ostmiseks. M. Villems nõustus relva ostmisega ning A. Murel võõrandas selle temale. Relva soetamine, valdamine, hoidmine, võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a suvel kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata ajal asus XXXOÜ XXX angaaris Üllo Laaneoja poolt üle antuna, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, ebaseaduslikult RelvaS § 45 lg 1 mõistes, valdama ja hoidma Ü. Laanojale kuulunud tulirelva RelvaS § 11 p 1 mõistes – kaheraudset jahipüssi TOZ-34R nr 18374, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Tegi A. Murel seda seni, kuni relv 27.04.2011 OÜ XXX angaaris toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Relva valdamine, hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ajavahemikul 01.01.2011 kuni 27.04.2011 XXXOÜ XXX angaaris asus Üllo Laaneoja poolt kihutatuna ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes, valdama ja hoidma Ü. Laanojale kuulunud tulirelva RelvaS §-ide 11 p 1 mõistes - poolautomaatset püstolit Taurus PT58S, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Hoidis A. Murel eelnimetatud relva seni, kuni see 27.04.2011 OÜ XXX angaaris toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Relva valdamine ja hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, ajavahemikul 01.01.2011 kuni 27.04.2011 XXXOÜ XXX angaaris asus Üllo Laaneoja poolt üle antuna ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes, valdama ja hoidma Üllo Laaneojale kuulunud tulirelva RelvaS §-ide 11 p 1 mõistes - 7,62 mm kaliibrilisest vintpüssist Mosin 1891. a mudelist valmistatud karabiini, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Hoidis A. Murel nimetatud relva

ebaseaduslikult seni, kuni see 27.04.2011 a. OÜ XXX angaaris toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Relva valdamine, hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a suvel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal XXXOÜ XXX angaaris asus Üllo Laaneoja poolt üle antuna ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvalubasid, RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes valdama ja hoidma Ü. Laaneojale kuulunud tulirelva RelvaS §-i 11 p 1 mõistes - Mauseri 1898 a mudeli karabiini 98K, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Samuti asus ta ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba ja seega RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkuvalt, hoidma kolme tulirelva olulist osa RelvaS § 21 lg 1 mõistes – kahte Mauseri 1898. a mudeli karabiini 98K relvarauda ja ühte relvalukku, milledele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama käitlemise kord, mis on kehtestatud ka seda liiki relvade käitlemisele. Hoidis Aimar Murel relva ja relva olulisi osi ebaseaduslikult seni, kuni need 27.04.2011 OÜ XXX angaaris toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Relva ja selle oluliste osade valdamine, hoidmine on käsitletavad relva ja selle oluliste osade käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ja selle oluliste osade ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, 2010. a suvel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal Tartu maakonnas, Tila külas, Raadil, OÜ XXX angaaris asus Üllo Laaneoja poolt üle antuna ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, seega RelvaS § 45 lg 1 sätteid rikkudes, valdama ja hoidma Ü. Laanojale kuulunud tulirelva RelvaS §-i 11 p 1 mõistes - Mauseri 1898 a mudeli karabiini 98K nr 10414, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Hoidis A. Murel eelnimetatud relva ebaseaduslikult seni, kuni see 27.04.2011 OÜ XXX angaaris toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Relva valdamine, hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal enne 27.04.2011 kuupäeva, tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult soetas ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud soetamisluba, tulirelva RelvaS § 11 p 1 mõistes - poolautomaatse püstoli Schwarzlose 1908. a mudeli, mis RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega. Aimar Murel hoidis nimetatud relva ebaseaduslikult RelvaS § 45 lg 1 mõistes, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba,

oma töökohas XXXOÜ XXX angaaris, kus see temalt 27.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja ära võeti. Relva soetamine, valdamine, hoidmine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses tuvastamata ajal enne 27.04.2011 kuupäeva, tuvastamata isikult ja kohas ebaseaduslikult soetas kuulipilduja LS-26 relvaraua. Seejärel Aimar Murel hoidis antud relvarauda ebaseaduslikult oma töökohas XXXOÜ XXX angaaris, kust see temalt 27.04.2011 toimunud läbiotsimise käigus Kaitsepolitseiameti ametnike poolt ära võeti. Kuulipilduja LS-26 puhul on tegemist tulirelvaga RelvaS § 11 p 1, mille käitlemine tsiviilkäibes RelvaS § 20 lg 1 p 5 kohaselt on keelatud, kuna tegemist on automaattulirelvaga, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. RelvaS § 20 lg 1 kohaselt on relvaraud tulirelva oluline osa. RelvaS § 20 lg 2 kohaselt tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis relvaseadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Seega Aimar Murel, käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulist osa isikuna, kes on varasemalt toime pannud tulirelva tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise, pani toime KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murel ́it selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal enne 27.04.2011 kuupäeva, tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult, omamata RelvaS § 32 nimetatud soetamisluba, soetas ebaseaduslikult kaks tulirelva olulist osa RelvaS § 21 lg 1 mõistes – vintpüssi Sako P46 nr 05862 relvaluku ja 7,62 mm kaliibrilise vintpüssi relvaraua, millede käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 alusel laieneb sama kord, mis RelvaS on sätestatud ka seda liiki relvade käitlemisele. Hoidis A. Murel nimetatud tulirelvade olulisi osasid ebaseaduslikult, omamata RelvaS § 34 nimetatud relvaluba, rikkudes sellega RelvaS § 45 lg 1 sätestatut, oma töökohas XXXOÜ XXX angaaris kuni 27.04.2011 a toiminud läbiotsimiseni, mille käigus need Kaitsepolitseiameti ametnike poolt leiti ja temalt ära võeti. Relva soetamine, valdamine, hoidmine, edasitoimetamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvaS § 11 lg 2 mõistes. Seega Aimar Murel, pannes toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise vähemalt teistkordselt, pani toime KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aimar Murelit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal enne 27.04.2011 kuupäeva, tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult omandas RelvaS § 20 lg 1 p 5 järgi tsiviilkäibes keelatud automaattulirelvade olulisi osasid RelvaS § 21 lg 1 mõistes - püstolkuulipilduja PPS relvaluku, püstolkuulipilduja PPŠ-i relvaraua, 7,62 mm kaliibrilise automaadi relvaluku, püstolkuulipilduja Suomi relvaraua, millede käitlemisele RelvaS § 21 lg 2 kohaselt kohaldub sama kord, mis RelvaS on kehtestatud seda liiki relvade käitlemisele.

KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör Kalmer Tiidole karistuseks 5 (viie) aastast vangistust. KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör K. Tiidole karistuseks 2 (kahe) aastast vangistust. KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör K. Tiidole karistuseks 2 (kahe) aastast vangistust. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör K. Tiidole karistuseks 2 (kahe) aastast vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista K. Tiidole liitkaristus, lugedes K. Tiidole mõistetavad kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja karistada K. Tiidot 5 (viie) aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liita mõistetav karistus 5 (viis) aastat vangistust K. Tiidole 19.06.2012 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega 4 (neli) aastat vangistust. Lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista K. Tiidole liitkaristusena 5 (viie) aastane vangistus. KarS § 65 lg 1 2. lause kohaselt 5 (viie) aastasest vangistusest arvata maha K. Tiido poolt 19.06.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusest ära kantud karistus 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust ning karistada K. Tiidot vangistusega 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. Arvestades asjaolu, et Tartu Maakohtu 19.02.2014 määruse alusel vabastati K. Tiido 04.03.2014 tingimisi enne tähtaegselt 19.06.2012 mõistetud karistuse, 4 (neli) aastat vangistust, kandmiselt ja kandmata karistuse, 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust, osas määrati K. Tiidole katseaja kestvuseks 23.05.2015, siis 2 (kahe) aasta 2 (kahe) kuu ja 20 (kahekümne) päevase vangistuse osas on K. Tiido lõplikult vabastatud 1 aasta 2 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuse kandmisest. Liitkaristuse ülejäänud osa, 1 (üks) aasta vangistust, jätta K. Tiido suhtes KarS § 73 1g 1 ja lg 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata temale katseajaks 1 (üks) aasta. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 421 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida K. Tiidolt 5 püstolkuulipilduja relvarauda ja 33 padrunit (asuvad hoiul Kaitsepolitseametis); 449 grammine TNT laeng, mis lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis järgselt jäeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, üks 460 grammine TNT laeng, mis edastati Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupile. KarS § 191 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida K. Tiidolt 1,39 g pulbrit, mis sisaldas 59% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, 2,48 g pulbrit, mis sisaldas 90% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, 50,70 g valget pulbrit, mis sisaldas 15% kokaiinhüdokloriidi ja 3,1 % metüleendioksüpürovaleroonhüdrokloriidi, 16,04 g pulbrit, mis

sisaldas 78% metüleendioksüpürovaleroonhüdrokloriidi, 0,23 g pulbrit, mis sisaldas 70% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tahke aine tükk massiga 90,08 g, mis sisaldas 0,35 % kanepile iseloomulikku tetrahüdrokannabinooli (THC) ja tahke aine tükki massiga 103,8 g, mis sisaldas 0,18% kanepile iseloomulikku tetrahüdrokannabinooli (THC), 1390 g vedelikku, mis sisaldas 49% ehk 681 g gammahürdoksübutüraati (GHB). KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör Avo Kaalule karistuseks 2 (kahe) aastast vangistust. KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör A. Kaalule karistuseks 2 (kahe) aastast vangistust. KarS § 418 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör A. Kaalule karistuseks 4 (nelja) aastast vangistust. KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör A. Kaalule karistuseks 5 (viie) aastast ja 1 (ühe) kuulist vangistust. KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör A. Kaalule karistuseks 6 (kuue) kuulist vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista A. Kaalule liitkaristus, lugedes A. Kaalule mõistetavad kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja karistada A. Kaalu 5 (viie) aasta ja 1 (ühe) kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista A. Kaalule liitkaristus temale 19.06.2012 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega 5 (viis) aastat vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista A. Kaalule liitkaristusena 5 (viie) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkune vangistus. Mõistetavast liitkaristusest 5 (viis) aastat 1 (üks) kuu vangistust arvata maha A. Kaalule 19.06.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusest ära kantuks loetud karistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust ning karistada A. Kaalu 3 (kolme) aasta 11 (üheteist) kuu ja 7 (seitsme) päevase vangistusega. KarS § 65 lg 3 ja KarS § 73 lg 1, 3 alusel vabastada A. Kaal tingimuslikult 3 (kolme) aasta ja 11 (üheteist) kuu 7 (seitsme) päeva pikkusest vangistusest tingimusel, et ta ei pane temale määratava 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Katseaja algust A. Kaalu osas lugeda alates Harju Maakohtu 19.06.2012 otsusest. KarS § 421 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida A. Kaalult: Õppeotstarbelise käsigranaadi F1 osad, käsigranaadi Stielhandgranate 24 osad, käsigranaat Eihandgranate 1917, käsigranaat Eihandgranate 39. Nimetatud esemed asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (edaspidi EKEI) hoiul, kes on taotlenud nende määramist enda lõhkeseadeldiste kogusse. Kaks sütikuta käsigranaati G-59, kolm sütikuta käsigranaati RGN, kaks UZRGM tüüpi sütikut, kolm UDZ tüüpi sütikut, kaks UZRGM tüüpi imitatsioonisütikut, mis asuvad hoiul EKEI-s ja kuuluvad seal hävitamisele. Püstol Walther P1 nr 285008, vintpüss Mauser 1908. a mudeli lukk, automaadi CETME mudel L (HK33) lukk, automaatvintpüssi G3 (AK4) lukk, öösihik NSPU Ф03395 ja 870 automaadipadrunit kaliiber 5,45x39 mm. Nimetatud esemed asuvad EKEI-s, kes on taotlenud neid enda relvakogu täiendamiseks.

Kohtulahend

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUS

(GHB).

KOKKULEPPE SISU

KOHTU SEISUKOHT