Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Asjaolud: R.Z süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, nimelt füüsilise vägivalla kasutamises isiku suhtes, kellega on tema lähisuhtes, 31.01.2016 kella 19:11 paiku Tallinnas XXX, lõi oma elukaaslast, XXX ́t rihmapandlaga vastu vasakut õlga tekitades kannatanule füüsilist valu, kus isiku läbivaatuse protkollis on näha vasakul käsivarrel punetus. Oma tegevusega R.Z pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes s.o KarS § 121 lg 2 p2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis abiprokuröri kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: Süüdistatava R.Z karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 5 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg alates kinnipidamisest , so 31.01.2016 – 02.02 .2016 , so 3 päeva. Seega jääb kandmata karistuseks 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid. -elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; -ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; -saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

-saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et R.Z on kohustatud käitumiskontrolli ajal - mitte tarvitama alkoholi; -osalema sotsiaalabiprogrammis. R.Z allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju maakonna kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Abiprokurör ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.Z poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb R.Z-ile mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. R.Z pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. R.Z pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 322,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu R.Z oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 116,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks R.Z-ilt välja mõista kaitsjatasu 116,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et R.Z võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõend: CD-plaat kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.