Kohtulahend

(ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 1500,00 eurot.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud

kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus: M.T süüdistatakse selles, et tema, olles isik, keda on varem karistatud KarS § 121 ettenähtud kuriteo eest, taas 16.09.2015 kella 13 paiku Tallinnas Kivila 42-115 korteris lõi oma emale Lidia Ivanovale mitu korda rusikatega vastu nägu, pead ja vastu keha. Kui kannatanul õnnestus joosta korterist välja, jooksis M.T kannatanu järel välja ja maja trepikojas lõi kannatanule uuesti mitu korda rusikatega vastu keha, vastu nägu ja vastu pead, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja punetused näol. Seega pani M.T toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ehk KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 121 lg 2 p 2,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära (arvestades miinimumpäevamäära 10 eurot), s.o summas 1500 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus 14.11.2014 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga, määrates liitkaristuseks vangistuse 5 kuud ja 6 päeva, mis KarS § 69 alusel on asendatud üldkasuliku tööga 327tundi, tähtajaga 24 kuud, ning rahalise karistuse 150 päevamäära ehk 1500 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel, kuna üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise kohustuse kandmine ositi 12 kuu jooksul: peale kohtuotsuse jõustumist tuleb tasuda igakuiselt 125 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et M.T poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb M.T-le mõista kokkuleppekohane karistus.

Menetluskulu: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. M.T pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu M.T-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 288,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks M.T-lt välja mõista kaitsjatasu 288.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi; kohus võib osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Prokurör, kaitsja ja M.T esitasid ühise taotluse menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmises – isiku palk ei ole suur, tal on täisealine poeg, kes on hetkel töötu. Kohtu hinnangul võib sundraha jätta riigi kanda, M.T-lt tuleb välja mõista 288,00 eurot kaitsjatasu. Kohus leiab, et M.T võib väljamõistetud menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõend: CD plaat kõnesalvestisega, mis asub kriminaaltoimikus jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde; plaadi säilitamine asja materjalidega ei koorma seda ülemääraselt, CD plaadi hävitamisega kaasneb ressursikulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.