Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-15-10928/20
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 28.01.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 15 360

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee

3-16-2707/22Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.06.2019 2-17-4548/25Viru Maakohus Narva kohtumaja02.04.2019 3-17-2567/53Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja25.03.2019 2-18-5099/18Viru Maakohus Narva kohtumaja12.03.2019 3-16-2707/15Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja27.02.2018 2-17-4548/18Viru Maakohus Narva kohtumaja21.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.jaanuaril 2016 Jõhvi kohtumajas

Kriminaalasja number

1-15-10928 (15740000149)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk Kriminaalasi

Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees T. A. süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 22 lg 3-§ 3891 lg 1 järgi; R. J.i süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 22 lg 3-§ 3891 lg 1 järgi; T. T. süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 22 lg 3-§ 3891 lg 1 järgi; V. N.i süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi; O süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi kokkuleppemenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri Hlebnikova

ringkonnaprokurör

Rita

Süüdistatavad

T. A., isikukood xxx, xxx linn xxx varem kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole R. J., isikukood xxx, xxx Tõkend, elukohast lahkumise keeld, alates 09.06.2015 T. T., isikukood xxx, xxx kriminaalkorras karistamata, Tõkend, elukohast lahkumise keeld, alates 03.02.2015 V. N., isikukood xxx, xxx kriminaalkorras karistatud: 18.11.2015 Viru Maakohtu otsusega KarS § 298 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest koheselt ärakandmisele kuulus 4 kuud 21 päeva, ülejäänud 1 aasta 1 kuu 9 päeva vangistust jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. Oli kahtlustatavana kinni peetud 12.11.2014 – 13.11.2014, s.o 2 (kaks) päeva. Tõkendit ei ole

O, regitrikood 11130220, asukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad

RESOLUTSIOON

T. A. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Gromtsev; R. J.i kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev; T. T. asenduskaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev; V. N.i kaitsja Artjom Novikov; O kaitsja Artjom Novikov Juhindudes KrMS § 249, kohus

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod

käibemaksu, millega rikuti alates 01.05.2004.a. kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevaid nõudeid: § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest. § 15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti maksustatavast väärtusest kauba puhul, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu. § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Samuti rikuti raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

OÜ-l A puudus õigus Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, Xxx, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 90 987,02 eurot. OÜ-l W puudus õigus Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, XXXG.S.P, Xxx, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 83 296,78 eurot. OÜ-xxxpuudus õigus Xxx, Xxxxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, Xxx, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 67 551,55 eurot. AS-l Xxx puudus õigus Xxx, Xxxxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 41 446,06 eurot. Xxxväljastati võltsarveid OÜ-le W, OÜ-le A, OÜ-le Xxx ja AS-le Xxx kogusummas 283 125,72 eurot sh käibemaks 47 187,62 eurot. Samas deklareerisid nimetatud äriühingud Xxxalusel perioodil aprill 2014 kuni juuni 2014 käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku 47 187,62 eurot. Seega T. A., osutades füüsilist ja ainelist kaasabi äriühingute poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 283 281,41 eurot), pani toime KarS 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks on T. A. antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema kuulus A Lu loodud ja juhitud kuritegelikku ühendusse koos Xxx P, S Ei, Xxx, Xxx, T. T., Xxx Xxx, R. J.i, Xxx, Xxxja Xxx. Nimetatud isikutest moodustus püsiv isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendus, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigis, põhiliselt Ida-Viru maakonnas, maksuhaldurile valeandmete esitamise teel maksude maksmisest kõrvalehoidmine suures ulatuses, so KarS § 3891 lg 1 järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine ja selle tulemusena varalise kasu saamine. Kuritegelik ühendus oli loodud enne 01.01.2014 ja tegutses kuni 12.11.2014. Kuritegeliku ühenduse liikmed olid allutatud rangele juhtimisstiilile, kus igaühe roll kuritegude toimepanemisel oli kindlaks määratud ja omavahel suheldi nii Eesti kui Läti sideoperaatoritele kuuluvatelt abonentnumbritelt, sealjuures vahetati telefoninumbreid teatud aja tagant. Varifirmade nimel olid tehtud meiliaadressid, mille kaudu edastati näilikke tehinguid kajastavaid raamatupidamisdokumente. Kriminaaltulu teenimise eesmärgil kasutas kuritegelik ühendus järgmisi variettevõtteid: -

Nende variettevõtete nimelt vormistati tegutsevatele ettevõtetele võltsarveid näilike tehingute kohta. Arvete alusel tegutsevate ettevõtete poolt tasutud summad võtsid vastava volitusega ühenduse liikmed variettevõtete pangakontodelt läbi XXX-ide, AS-xxxvõi Xxx sularahas välja ja toimetasid A. Lu või tema poolt määratud isiku kätte. Seejärel kohtus A. L või tema poolt määratud isik isiklikult variettevõtete teenuseid kasutanud legaalse äriühingu esindajaga ning tagastas talle eelnevalt kokkulepitud summa, millest oli maha arvatud kokkulepitud protsent. Raamatupidamise jaoks vajalikud kuludokumendid edastati tavaliselt elektrooniliselt, saadeti xxx või anti füüsiliselt käest-kätte. Selliselt osutati arveveski teenust 37 tegutsevale äriühingule: OÜ W, O, O, Xxx, xxx, A, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, XxxXxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx XxxOÜ Xxx Xxx, XxxOÜ Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx OÜ, Xxx ja Xxx, kes oma käibedeklaratsioonides esitasid tahtlikult valeandmeid soetamisel tasutud käibemaksu osas, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaksu summas 501 114,09 eurot ja kuritegelik ühendus sai kokku varalist kasu summas 283 281,41 eurot. T. A. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli S Ei poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine, XXX-idest sularaha väljavõtmine ja variettevõtte Xxx nimelt koostatud võltsarvete allkirjastamine näilike tehingute kohta. Nimetatud ülesannete täitmise eest sai T. A. kokkulepitud tasu. Seega pani T. A. toime kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivate isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise, mille tegevus on suunatud teise astme kuriteo – KarS § 3891 lg 1 toimepanemisele ja seeläbi varalise kasu saamisele, so KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuriteo tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaksu summas 501 114, 09 eurot. Tsiviilhagi esitatud ei ole. R. J. on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema osutas ainelist ja füüsilist kaasabi OÜ W, O, O ja A nimelt maksustamisperioodi 2014. aasta jaanuar kuni 2014. aasta oktoober kohta käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele järgnevalt: O nimelt esitati valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid ajavahemikul 2014. aasta jaanuar kuni 2014. aasta oktoober, mille tulemusel jäi riigile käibemaksuna laekumata 90 987,02 eurot: Summa Summa KM-ta Hankija Kuupäev Arve nr KM 20% KM-ga Selgitus arve 2x kajastatud, märtsis ja DOÜ 17.04.2014 14R006

26 249,15 Kokku 232 073,68 41 446,06 190 627,62 Nimelt korraldas R. J. koos A Lu, Xxx P, S Ei, Xxx, Xxx, T. T., Xxx T. A., Xxx ja Xxxga tahtlikult ning varjatult arveveskiteenuseid nende kontrolli all olevate variettevõtete - Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ BxxxXxx, M - nimelt. Alusetu sisendkäibemaksu tekitamiseks väljastati eelpool loetletud firmade nimelt võltsarveid kauba müügi või teenuste osutamise kohta, milliseid OÜ W, O, O ja A kajastasid oma raamatupidamises ja mille alusel koostati valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid. Tegelikkuses nendel arvetel näidatud tehinguid arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega. Kogu müügiahelat ja variettevõtete tegevust ning rahade liikumist kontrollis ja juhtis A L koos Xxx Pga ning võltsarved olid koostatud eesmärgiga, et OÜ W, O, O ja A saaksid maksuhaldurile esitada valeandmeid. Seega puudus nimetatud äriühingutel seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti alates 01.05.2004.a. kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevaid nõudeid: § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest. §15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti maksustatavast väärtusest kauba puhul, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu. § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud

maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Samuti rikuti raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. OÜ-l A puudus õigus Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, Xxx, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 90 987,02 eurot. OÜ-l W puudus õigus Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, xxxXxx, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 83 296,78 eurot. OÜ-xxxpuudus õigus Xxx, Xxxxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, Xxx, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 67 551,55 eurot. AS-l Xxx puudus õigus Xxx, Xxxxxx, OÜ Xxx Xxxxxx M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 41 446,06 eurot. OÜ Xxxnimelt väljastati võltsarveid OÜ-le W, OÜ-le A, OÜ-le Xxx ja AS-le Xxx kogusummas 363 161,28 eurot sh käibemaks 60 526,88 eurot. Samas deklareerisid nimetatud äriühingud OÜ Xxx võltsarvete alusel perioodil august 2014 kuni oktoober 2014 käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku 48 676,68 eurot. Seega R. J., osutades füüsilist ja ainelist kaasabi äriühingute poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 283 281,41 eurot), pani toime KarS § 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

alates 03.01.2014 kuni 06.03.2014 oli kasutusel Xxx (xxx alates 14.04.2014 kuni 13.06.2014 oli kasutusel OÜ D(xxx alates 06.06.2014 kuni 31.07.2014 oli kasutusel OÜ S (xxx - alates 05.08.2014 kuni 12.11.2014 oli kasutusel OÜ Xxxxxx - alates 03.03.2014 kuni 16.06.2014 oli kasutusel OÜ Xxx Xxx (xxx - alates 20.03.2013 kuni 23.05.2014 oli kasutusel OÜ B (xxx - alates 29.01.2014 kuni 05.03.2014 oli kasutusel xxx - alates 16.06.2014 kuni 10.07.2014 oli kasutusel Xxx (xxx - alates 14.07.2014 kuni 12.11.2014 oli kasutusel M (xxx kuni 14.10.2014 juhatuse liige xxx; alates 14.10.2014 juhatuse xxx Nende variettevõtete nimelt vormistati tegutsevatele ettevõtetele võltsarveid näilike tehingute kohta. Arvete alusel tegutsevate ettevõtete poolt tasutud summad võtsid vastava volitusega ühenduse liikmed variettevõtete pangakontodelt läbi XXX-ide, AS-xxx või Xxx sularahas välja ja toimetasid A. Lu või tema poolt määratud isiku kätte. Seejärel kohtus A. L või tema poolt määratud isik isiklikult variettevõtete teenuseid kasutanud legaalse äriühingu esindajaga ning tagastas talle eelnevalt kokkulepitud summa, millest oli maha arvatud kokkulepitud protsent. Raamatupidamise jaoks vajalikud kuludokumendid edastati tavaliselt elektrooniliselt, saadeti xxx või anti füüsiliselt käest-kätte. Selliselt osutati arveveski teenust 37 tegutsevale äriühingule: OÜ W, O, O, Xxx, Xxxxxx, A, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, XxxXxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx XxxOÜ Xxx Xxx, XxxOÜ Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx OÜ, Xxx ja Xxx, kes oma käibedeklaratsioonides esitasid tahtlikult valeandmeid soetamisel tasutud käibemaksu osas, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaksu summas 501 114,09 eurot ja kuritegelik ühendus sai kokku varalist kasu summas 283 281,41 eurot. R. J.i ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli S Ei poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine, XXX-idest sularaha väljavõtmine ja variettevõtte OÜ Xxx nimelt koostatud võltsarvete allkirjastamine näilike tehingute kohta. Nimetatud ülesannete täitmise eest sai R. J. kokkulepitud tasu. Seega pani R. J. toime kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivate isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise, mille tegevus on suunatud teise astme kuriteo – KarS § 3891 lg 1 toimepanemisele ja seeläbi varalise kasu saamisele, so KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuriteo tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaksu summas 501 114, 09 eurot. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Nimelt korraldas T. T. koos A Lu, Xxx P, S Ei, Xxx, Xxx, Xxx T. A., Xxx, Xxxja R. J.iga tahtlikult ning varjatult arveveskiteenuseid nende kontrolli all olevate variettevõtete - Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, xxxXxx, M - nimelt. Alusetu sisendkäibemaksu tekitamiseks väljastati eelpool loetletud firmade nimelt võltsarveid kauba müügi või teenuste osutamise kohta, milliseid OÜ W, O, O ja A kajastasid oma raamatupidamises ja mille alusel koostati valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid. Tegelikkuses nendel arvetel näidatud tehinguid arvetel näidatud osapoolte vahel ei toimunud ning tegemist oli näilike tehingutega. Kogu müügiahelat ja variettevõtete tegevust ning rahade liikumist kontrollis ja juhtis A L koos Xxx Pga ning võltsarved olid koostatud eesmärgiga, et xxx O, O ja A saaksid maksuhaldurile esitada valeandmeid. Seega puudus nimetatud äriühingutel seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti alates 01.05.2004.a. kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevaid nõudeid: § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest. § 15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti maksustatavast väärtusest kauba puhul, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu. § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud §

4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Samuti rikuti raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. OÜ-l A puudus õigus Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, Xxx, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 90 987,02 eurot. OÜ-l W puudus õigus Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, xxxXxx, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 83 296,78 eurot. OÜ-xxxpuudus õigus Xxx, Xxxxxx, OÜ Xxx Xxx, OÜ B, Xxx, M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 67 551,55 eurot. AS-l Xxx puudus õigus Xxx, Xxxxxx, OÜ Xxx Xxx, xxx M poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 41 446,06 eurot. OÜ Xxx Xxx nimelt väljastati võltsarveid OÜ-le W, OÜ-le A, OÜ-le Xxx ja AS-le Xxx kogusummas 207 980,07 eurot sh käibemaks 34 663,35 eurot. Samas deklareerisid nimetatud äriühingud OÜ Xxx Xxx võltsarvete alusel perioodil veebruar 2014 kuni aprill 2014 käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku 34 663,35 eurot. Seega T. T., osutades füüsilist ja ainelist kaasabi äriühingute poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi

alates 03.01.2014 kuni 06.03.2014 oli kasutusel Xxx (xxx alates 14.04.2014 kuni 13.06.2014 oli kasutusel OÜ Dxxx alates 06.06.2014 kuni 31.07.2014 oli kasutusel OÜ S xxx alates 05.08.2014 kuni 12.11.2014 oli kasutusel OÜ Xxx(xxx alates 03.03.2014 kuni 16.06.2014 oli kasutusel OÜ Xxx Xxx (xxx alates 20.03.2013 kuni 23.05.2014 oli kasutusel OÜ B (xx alates 29.01.2014 kuni 05.03.2014 oli kasutusel OÜ BCC G.S.P xxx alates 16.06.2014 kuni 10.07.2014 oli kasutusel Xxx (registrikood xxx alates 14.07.2014 kuni 12.11.2014 oli kasutusel M xxx, alates 14.07.2014 kuni 14.10.2014 juhatuse liige xxx Nende variettevõtete nimelt vormistati tegutsevatele ettevõtetele võltsarveid näilike tehingute kohta. Arvete alusel tegutsevate ettevõtete poolt tasutud summad võtsid vastava volitusega ühenduse liikmed variettevõtete pangakontodelt läbi XXX-ide, AS-xxx või Xxx sularahas välja ja toimetasid A. Lu või tema poolt määratud isiku kätte. Seejärel kohtus A. L või tema poolt määratud isik isiklikult variettevõtete teenuseid kasutanud legaalse äriühingu esindajaga ning tagastas talle eelnevalt kokkulepitud summa, millest oli maha arvatud kokkulepitud protsent. Raamatupidamise jaoks vajalikud kuludokumendid edastati tavaliselt elektrooniliselt, saadeti xxx või anti füüsiliselt käest-kätte. Selliselt osutati arveveski teenust 37 tegutsevale äriühingule: xxx, O, Xxx, Xxxxxx, A, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, XxxXxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx XxxOÜ Xxx Xxx, XxxOÜ Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx, Xxx OÜ, Xxx ja Xxx, kes oma käibedeklaratsioonides esitasid tahtlikult valeandmeid soetamisel tasutud käibemaksu osas, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaksu summas 501 114,09 eurot ja kuritegelik ühendus sai kokku varalist kasu summas 283 281,41 eurot. T. T. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli Xxx ja Xxx poolt saadud juhiste ja korralduste täitmine, xxx ning XXX-idest sularaha väljavõtmine, variettevõtte OÜ Xxx Xxx raamatupidamisdokumentide koostamine ja allkirjastamine, sularaha toimetamine Xxx, Xxx või A Lu kätte ja uute variisikute värbamine. Nimetatud ülesannete täitmise eest sai T. T. kokkulepitud tasu. Seega pani T. T. toime kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivate isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumise, mille tegevus on suunatud teise astme kuriteo –

KarS § 3891 lg 1 toimepanemisele ja seeläbi varalise kasu saamisele, so KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuriteo tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaksu summas 501 114, 09 eurot. Tsiviilhagi esitatud ei ole. V. N. on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles alates 04.11.2009 O (xxxx, käibemaksukohustuslane alates 26.08.2005 käibemaksukohustuslase number xxx1), juhatuse liige ning seega juriidilise isiku (O) esindaja kõikides õigustoimingutes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi, olles Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt kohustatud esindama ja juhtima osaühingut, omades vastavalt Äriseadustiku § 181 lg 1 nimetatud osaühingu esindusõigust kõigis õigustoimingutes, olles Äriseadustiku § 183 kohaselt kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ning kes oli maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama O maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise, esitas maksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikus 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober O käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid, kajastades O raamatupidamises Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ B, OÜ Xxx Xxx, Xxx, M arveid tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu 90 987,02 eurot, mis on suurele kahjule vastav summa. V. N. korraldas käibemaksu kohustuse vähendamise eesmärgil ja eelneval kokkuleppel xxx A käibemaksuga maksustatava kauba müüki ja teenuse osutamist erinevate käibemaksukohustuslaseks registreeritud varifirmade nimel ning ühtlasi 20%-lise määraga fiktiivsete müügiarvete saamist, milliste alusel vähendati O käibemaksukohustust. O maksukohustuse vähendamiseks korraldas V. N. perioodil 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober võltsarvete saamist järgmiste äriühingute nimel: Xxx (xxxx); OÜ D(registrikood: xxx OÜ S (xxxx OÜ Xxx(xxx OÜ B xxxx); OÜ Xxx Xxx (xxxx Xxx (xxxx M (xxx Nimetatud varifirmade nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kaupade soetamise ja teenuste ostmise kohta kasutati selleks, et O saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ülalloetletud varifirmade nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu ja vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Tegelikkuses olid eelnimetatud O soetustehingud näilikud, kuna Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ B, OÜ Xxx Xxx, Xxx, M ei olnud kauba tegelikud müüjad ega teenuse osutajad. Kogu varifirmade tegevust, sh arvete ja rahade liikumist kontrollisid ja juhtisid A L, Xxx P, S E, R. L., T. T., xxxx, xxx V. N. suhtles kuritegeliku ühenduse looja xxx ning tellis O nimel reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid. V. N. osales aktiivselt ja tahtlikult äriühingu nimel fiktiivsete kuludokumentide koostamisel ja nende käitlemisel. Samuti korraldas ta O rahaülekandeid A Lu

3.KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, s.o kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti alates 01.05.2004.a. kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevaid nõudeid: § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu. § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku

O on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema kui juriidiline isik on ajavahemikus 2014. aasta jaanuar kuni 2014. aasta oktoober esitanud Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel on jäänud riigile laekumata 90 987,02 eurot käibemaksu. Nimelt V. N., olles O xxxx xxx), juhatuse liige ning seega juriidilise isiku (O) esindaja kõikides õigustoimingutes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi, olles Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt kohustatud esindama ja juhtima osaühingut, omades vastavalt Äriseadustiku § 181 lg 1 nimetatud osaühingu esindusõigust kõigis õigustoimingutes, olles Äriseadustiku § 183 kohaselt kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ning kes oli maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 8 lg-st 1 lähtuvalt kohustatud tagama O maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise sh ka äriühingu tegevuse tõepärase arvestuse ning maksuhaldurile nõuetele vastavate maksudeklaratsioonide esitamise, esitas maksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikus 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober O käibedeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid, kajastades O raamatupidamises Xxx, Xxx, OÜ Sxxx, OÜ B, OÜ Xxx Xxx, Xxx, M arveid tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata käibemaksu 90 987,02 eurot, mis on suurele kahjule vastav summa. V. N. korraldas käibemaksu kohustuse vähendamise eesmärgil ja eelneval kokkuleppel xxx-le A käibemaksuga maksustava kauba müüki ja teenuse osutamist erinevate käibemaksukohustuslaseks registreeritud varifirmade nimel ning ühtlasi 20%-lise määraga fiktiivsete müügiarvete saamist, milliste alusel vähendati O käibemaksukohustust. O maksukohustuse vähendamiseks korraldas V. N. perioodil 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober võltsarvete saamist järgmiste äriühingute nimel: Xxx (xxxx xxxx); OÜ D(xxxxx OÜ S (xxxx OÜ Xxx(xxx OÜ B (xxxxx Xxx (xxxx M (xxxxx Nimetatud varifirmade nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kaupade soetamise ja teenuste ostmise kohta kasutati selleks, et O saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ülalloetletud varifirmade nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu ja vähendada oma tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Tegelikkuses olid eelnimetatud O soetustehingud näilikud, kuna Xxx, Xxx, OÜ Sxxxxxxx OÜ Xxx Xxx, Xxx, M ei olnud kauba tegelikud müüjad ega teenuse osutajad. Kogu varifirmade tegevust, sh arvete ja rahade liikumist kontrollisid ja juhtisid A L, Xxx P, S E, R. L., T. T., xxx V. N. suhtles kuritegeliku ühenduse xxx ning tellis O nimel reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid. V. N. osales aktiivselt ja tahtlikult äriühingu nimel fiktiivsete kuludokumentide koostamisel ja nende käitlemisel. Samuti korraldas ta O rahaülekandeid A Lu kontrolli all olevatele varifirmade pangakontodele eelnevalt saadud võltsarvete alusel ning seejärel käitles A Lu käest saadud sularaha.

Seega olid kauba või teenuse ostu- ja müügiarved sisult näilikud ja koostatud eesmärgiga võimaldada OÜ-l A maha arvata sisendkäibemaksu tulenevalt käibemaksuseaduse (edaspidi: KMS) § 29 lg 3. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, s.o kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti alates 01.05.2004.a. kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevaid nõudeid: § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma sama seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu. § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

Maksustamisperioodil 2014.a jaanuar kuni 2014.a oktoober deklareeriti O käibedeklaratsioonides 20%-list maksustatavat käivet kokku 707 043,98 eurot, 0% määraga maksustatavat käivet kokku 5250 eurot, käibemaksu kokku summas 141 408,80 eurot ja sisendkäibemaksu kokku 133 458,85 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 7949,95 eurot. Tegelikkuses kuulus deklareerimisele sisendkäibemaksu 42 471,83 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 98 936,97 eurot. Selle tulemusel jäi tasumata käibemaksu 90 987,02 eurot (98 936,97 - 7949,95). Seega pani O toime teadvalt maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 90 987,02 eurot), kui selle on toime pannud juriidiline isik, so KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toime pandud kuriteo tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaksu summas 90 987,02 eurot. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavad tunnistasid ennast täielikult süüdi ja jäid kokkulepete juurde, mille kohaselt: T. A. suhtes KarS § 255 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 kohaldamisega karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel T. A.le mõistetavat vangistust 3 aastat 3 kuud mitte pöörata täitmisele, kui T. A. katseajal 4 aastat ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 491 lg 1 ja 2 kohaselt lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu viis aastat. R. J.i suhtes: KarS § 255 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 kohaldamisega karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel R. J.ile mõistetavat vangistust 3 aastat 3 kuud mitte pöörata täitmisele, kui R. J. katseajal 4 aastat ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 491 lg 1 ja 2 kohaselt lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu kolm aastat. T. T. suhtes: KarS § 255 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 63 lg 1 kohaldamisega karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel T. T.le mõistetavat vangistust 4 aastat mitte pöörata täitmisele, kui T. T. katseajal 5 aastat ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 491 lg 1 ja 2 kohaselt lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu 3 aastat V. N.i suhtes: KarS § 3891 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V. N.ile karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 21 päeva arvata liitkaristusest maha ja karistuseks mõista 2 aastat 1 kuu ja 9 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2014 kuni 13.11.2014, so 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust 2 aastat 1 kuu ja 7 päeva mitte pöörata täitmisele, kui V. N. katseajal 3 aastat ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 491 lg 1 ja 2 kohaselt lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu üks aasta. O suhtes: KarS § 3891 lg 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse summas 5000 eurot. Asitõendid:

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

Lahendi andmed

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

O T S U S T A S:

KM 20%

KM 20%

KM 20%

KM 20%

KM 20%

KM 20%

14R044

14S048

14S008

14S010

14S012

14S008

14S010

14S012