Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus
Viljandi kohtumaja 27. jaanuar 2016 nr 15284000523; kohtuasi nr 1-16-500 riik versus L.G kohtuistung kokkuleppemenetluses kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Triin Tumala L.G (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx xx-x xxxx-xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx karistusseadustik (KarS) § 121 (Kehaline väärkohtlemine) lg 2 p 2 ja 3 järgi
RESOLUTSIOON
(Kohtuotsuse resolutiivosa) Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada L.G süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud; KarS § 73 (Karistusest tingimisi vabastamine) lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.G-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 8 kuud ei pöörata täitmisele, kui L.G ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused
2.Tsiviilhagis, kriminaalmenetluse kuludes ja tõkendi kohaldamises: 2.1 rahuldada täielikult T.K-J.O tsiviilhagi ning välja mõista L.G-lt 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) € T K-J.O kasuks; 2.2 välja mõista riigi kasuks L.G-lt kriminaalmenetluse kulu 693 (kuussada üheksakümmend kolm) € (sundraha 645 €, riigi õigusabi tasu 48 €); määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 57 (viiskümmend seitse) € 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 tühistada L.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsuse täitmiseks
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(Kohtuotsuse põhiosa) KrMS § 249 (Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on L.G toime pannud kuriteona teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, kui see on toime pandud korduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise, taas 31. oktoober 2015 kella 03.00 paiku xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxx lõi korduvalt rusikaga vastu T K-J.O näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Näopiirkonda löömise tagajärjel murdus T K-J.O ära üks hammas ning mitmel hambal murdusid ära killud. Seejärel lõi L.G korduvalt jalaga vastu T K-J.O kehapiirkonda. Oma tahtliku tegevusega põhjustas L.G T K-J.Ole füüsilist valu ja tervisekahjustuse- pead ja kaela haaravad pindmised vigastused, ninaluude murru ning murdunud hamba.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud; KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui L.G ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid.
3.1.Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
3.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 645 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2016 töötasu alammääraks 430 € kuus.
3.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
3.1.2.1.Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi L.G-le kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi on 48 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud.
3.2.Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 693 € (645 +48).
3.3.Menetluskulude hüvitamise põhjendused KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb L.G-lt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 693 €.
4.Tsiviilhagi lahendamine
4.1.Asjaomased õigusnormid Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 (Kahju tekitamise õigusvastasus) lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on
õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 (Hagi õigeksvõtmine) lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
4.2.Esitatud tsiviilhagi Kriminaalasjas on T K-J.O esitanud tsiviilhagi summas 658 €. Kokkuleppemenetluses on süüdistav hagi õigeks võtnud.
4.3.Otsustus tsiviilhagis
4.3.1.KrMS § 310 (Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine) kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.
4.3.2.Kokkuleppemenetluses nähtub süüdistatava õigusvastaselt tekitatud kahju ning süüdistav on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi õigeks võtnud.
4.3.3.Tsiviilhagi tuleb TsMS § 440 ja VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista kahju tekitanult L.G-lt 658 € T K-J.O kasuks.
5.Täiendavad põhjendused Tõkend 5.1 KrMS § 312 (Kohtuotsuse põhiosa) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. 5.2 Seoses kriminaalasja lahendamisega tuleb süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. Eelvangistusaja arvestus 5.3 Kalmer Joosep on kahtlustatavana kinni peetud 30.-31.12.2015, seega on Kalmer Joosep viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kohtuotsuse täitmisega seonduv 4.1 KrMS § 408 (Kohtuotsuse ja –määruse jõustumine) lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (KrMS § 408 lg 6). 4.2 KrMS § 412 (Kohtuotsuse ja –määruse täitmisele pööramise tähtaeg) lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. 4.3 KrMS § 423 (Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine) kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.