1-16-52/5 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Süüdi tunnistada M.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.04.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1717 mõistetud ja Tartu Maakohtu 10.12.2015. a määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust, võrra ning mõista M.S-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.01.2016. a. KrMS § 180 lg 1 alusel M.S-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 102 (ükssada kaks) eurot 72 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 747,72 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99916700006674. Selgitusse tuleb märkida „1-16-52, menetluskulud, M.S“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

mootorsõidukit Mercedes Benz Vito riikliku reg märgiga xxxxxxxx omamata sõiduki juhtimise õigust ning olles alkoholijoobes, kus väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,09 mg/l kohta, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.S-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 17.04.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda 06.01.2016. a. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub M.S kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 424 järgi. Kohtu hinnangul on M.S võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka M.S küsitlemise käigus. M.S on loobunud kaitsja osavõtust kohtulikul arutamisel ja kohtuotsuse kuulutamisel. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista M.S süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102,72 eurot (tl 41). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 645 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2016. a 430 eurot). Seega on menetluskulud kokku 747,72 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista M.S-ilt.