Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 16.07.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-6007 mõisteti Q.V süüdi KarS §-de 266 lg 2 p 1, 3; 121; 200 lg 2 p 7 ja 114 p 5 järgi ning teda karistati 9 aasta pikkuse vangistusega alates 21.11.2008. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 25.01.2010. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 21.11.2008 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 21.11.2017. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes Q.V-le 21.05.2013. Tartu Maakohtu 27.06.2013 määrusega jäeti Q.V-d alle Tartu Maakohtu 16.07.2009 otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et Q.V poolt sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Lisaks leidis kohus, et süüdimõistetut, kes on toime pannud I astme kuritegusid ja pole varem suutnud katseaega edukalt läbida ning kellel on kalduvus vägivallale ja alkoholi tarvitamisele, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumäärus jõustus 09.07.2013. Tartu Maakohtu 09.12.2014 määrusega jäeti Q.V vabastamata ka KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on toime pannud I astme kuritegusid ning kellel on kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui uue kuriteo toimepanemise riski ei ole vangistus ajal oluliselt vähendatud. Kohtumäärus jõustus 23.12.2014. 22.12.2015 esitas Tartu Vangla maakohtule järjekordselt materjalid Q.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Q.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas Q.V tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha. Selles toob ta välja vangla positiivse hinnangu Q.V vangistuse kandmise ajale, kinnipeetava kõrge motiveerituse kuritegelikust käitumisest loobumiseks ning madala riski uute kuritegude toimepanemise võimalikkuse osas ning leiab, et Q.V tuleks ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetu Q.V seletas kohtus, et tal on seitse aastat olnud aega mõelda oma kuritegude üle. Ta kinnitas, et on teinud oma varasema eluga lõpparve. Ta on katkestanud suhted oma endiste tuttavate ja sõpradega. Ta plaanib asuda elama oma elukaaslase ja lapse juurde ning asuda tööle. Kaitsja palus Q.V ennetähtaegselt vabastada.

KOHTU SEISUKOHT

Q.V mõisteti kohtuotsusega muuhulgas süüdi ka tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Q.V temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Möödunud on ka

vangistusseaduse § 76 lg-s 4 sätestatud tähtaeg. Seega on olemas formaalne alus Q.V vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Q.V-d on kriminaalkorras karistatud kahel korral (üks karistus kustunud). Varem on ta toime pannud avaliku korra raske rikkumise, omavolilise sissetungi ja asja omavolilise kasutamise eest. Seega on tema kuriteod kvalifikatsioonilt muutunud raskemaks. Q.V-le on varem kohaldatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit koos käitumiskontrollile allutamisega. Sellele vaatamata jätkas ta õigusvastast käitumist. Seega ei täitnud toonased karistamised Q.V osas oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude toimepanekust. Nagu asja eelmisel korral läbivaatamisel, kinnitab kinnipeetav ka nüüd, et on teinud oma varasema eluga lõpparve ning soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Arvestades seda, et Q.V kannab esimest reaalset vangistust, ei saa seda välistada. Seda, et Q.V soov muutuda õiguskuulekaks on tõsine, näitab ka kinnipeetava senine karistusaeg. Nimelt on Q.V käitumine vanglas püsinud hea, kuigi tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Alates 14.10.2015 töötab Q.V taas vangla majandustöödel (varasemalt töötanud perioodidel 20.09.2010-15.09.2011, 13.11.2012-31.03.2013, 06.09.2013-10.09.2014). Ajavahemikul 01.09.2014-29.05.2015 läbis Q.V 9. klassi lihtsustatud õppekavaga. Tal on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ning 08.01.2015-02.04.2015 läbis kinnipeetav ka sotsiaalprogrammi Õige hetk. Iseloomustuse kohaselt oli kinnipeetav aruteludes aktiivne, kodutööd olid tehtud püüdlikult. Programmis käsitletavatest teemadest ja enda probleemide arutamisest oli ta väga huvitatud. Programmis oli stabiilselt rõõmsameelne, omandas uusi teadmisi kiiresti ja raskusteta. Endiselt on head ka Q.V taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht aadressil XXXX. Seal elab ka tema elukaaslane ja laps, kellega on tal säilinud head suhted ning kes moodustavad lisaks tema emale ja õdedele toetava lähivõrgustiku vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral on Q.V-l olemas suuline kokkulepe töökohaosas XXXX. Ka on pereliikmed nõus teda vabanemise järel veidi aega materiaalselt toetama. Vabanemisfondis on Q.V-l X eurot. Seega peaks ta suutma end majanduslikult ülal pidada. Eelnevaid asjaolusid, samuti praeguseks ära kantud karistusaja pikkust hinnanud, leiab kohus, et Q.V tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada. KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab Q.V katseaeg käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni 21.11.2017. KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu, tuleb Q.V allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 21.11.2017. Selline aeg võimaldab isikut maksimaalselt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Q.V-le lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS § 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti

Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna kuritegeliku käitumise soodusteguriks Q.V puhul oli alkoholi kuritarvitamine, siis tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p-de 2 järgne kohustus mitte tarvitada alkoholi. Arvestades seda, et Q.V pani oma kuriteod toime grupis ning et tema endise tutvusringkonna moodustasid kriminaalkorras karistatud isikud, tuleb Q.V-le panna ka KarS § 75 lg 2 p 7 alusel kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.