1-16-154/4 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Kriminaalasi nr 1-16-154 see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. B.B` ut süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 03.04.2011.a kuni 07.04.2011.a, korraldades OÜ X töötajana X maakonnas X vallas X külas X kinnistul metsateatise alusel lageraiet ja määrates kaardi ja GPS seadme abil kinnistu piire ning näidates neid looduses ette OÜ X töötajale harvesteri operaatorile G. R, ei olnud piisavalt tähelepanelik ja näitas raiutava alana kõrvalasuva X kinnistu, kus lageraie ei olnud lubatud, mille tagajärjel eraldisel 16 raiuti G.R poolt 1,421 ha puistu I rinde rinnaspindala alammäärast 10,6 m2/ ha kohta väiksemaks. B.B korraldatud tegevuse tagajärjeks on Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatud keskkonnakahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala lubatud määrast. Metsaseaduse § 67 lg 3 järgi on 81-90 aastase tamme enamuspuuliigiga puistu kahjumääraks rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega 500 eurot 1m2/1ha kohta. Seega tekitas B.B ebaseadusliku metsaraie korraldamisega keskkonnakahju kokku 7531,30 eurot, mis on oluline kahju. Metsaraiega X kinnistult tekitati kinnistu omanikule R. A varalist kahju kokku 7344,00 eurot. Metsaseaduse § 37 lg 2 sätestab, et metsa raieks andmisel peab andja võtjale tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima. Sama seaduse § 37 lg 7 kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Oma sellise tegevusega, mis seisnes puude ja põõsaste ebaseaduslikus raiumises, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani B.B toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus B.B-le nõutud karistus: KarS § 356 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus (6) kuud.. KarS § 65 lg 1, 64 alusel pöörata täitmisele B.B suhtes Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2011 otsusega KarS § 263 p 1, 4; § 214 lg 2 p 1, 4 järgi mõistetud karistus vangistus 4 aastat ja lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristus vangistus neli (4) aastat, millest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osalisest, so 3 kuud ja 2 päeva, ärakantud karistus. Ärakandmisele kuulub karistus vangistus 3 a 8 k 28 p. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2011 otsusega B.B süüditunnistamisel ja karistamisel KarS § 263 p 1, 4; § 214 lg 2 p 1, 4 järgi vangistusega 4 a (ärakandmisele kuuluv karistus vangistus 3 a 8 k 28 p) vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi KarS § 74, 75 lg 1 alusel katseajaga 2 aastat 2 kuud, milline katseaeg on käesolevaks ajaks möödunud (katseaja lõpp 26.12.2013), seega isik on esimese kohtuotsusega mõistetud põhikaristuse kandmisest lõplikult vabastatud. Kuna KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liideti B.B-le Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2011 otsusega mõistetud 4-aastane vangistus ja käesoleva otsusega mõistetud 6-kuune

Kriminaalasi nr 1-16-154 vangistus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristusega mõistetud põhikaristus ei muutunud, siis lugeda B.B liitkaristuse kandmisest lõplikult vabastatuks. Süüdistatav B.B andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistetava menetluskulu tasumisele ositi. Tsiviilhagidele vastuväited puuduvad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab B.B’ i süüdi KarS § 356 lg1 järgi kvalifisteeritava kuriteo toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkuleppe kinnitamisel karistuse mõistmise osas arvestab kohus asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas B.B-le süüks arvatud kuritegu on toimepandud enne Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2011.a. kohtuotsust. Kohus arvestab KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. B.B karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tõkend – tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi – Kannatanu Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu on esitanud tsiviilhagi summas 7531,30 eurot, mis hüvitada Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2800049463 / tl 248-254 / ja kannatanu R. A on esitanud tsiviilhagi summas 7344,00 eurot, mis hüvitada R. A arveldusarvele nr X Swedbankis / tl 255-265 /. Süüdistataval vastuväited tsiviilhagile puuduvad. Kohus leiab, et tsiviilhagid kuuluvad VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel rahuldamisele. Asitõendid – puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kuna B.B-lt on juba varasema kohtuotsusega riigituludesse väljamõistetud sundraha ja ta on käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo toimepannud enne viimast kohtuotsust, siis topelt sundraha väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. - menetluskuluks mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele on kannatanutele kohtueelses menetluses arvestatud ja riigi poolt tasutud sõidukulu kokku summas 80,00 eurot (t.179-181; 182-184); - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. B.B’ ule riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud kohtulikus menetluses ja kohtueelses menetluses põhjendatud tasuks kokku 100 (ükssada) eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik