Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Kohtumääruse jõustumisel Maanteeametit.

ennetähtaegsest

teavitada

L.G

XXX

Vangla

Ida-Harju

vabanemisest

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXX Vangla esitas 03.12.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.03.2013.a kohtuotsusega tunnistati Margus Õun süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel 4 aasta 5 kuu ja 25päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 19.08.2013.a ja lõpp on 13.02.2018.a. L.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korda, kaks kuritegu on kustunud. Vanglas viibib kolmandat korda. Vangistuse ajal omandas haridust, osales MTÜ Convictus 12 sammu

tugigrupis, Eluviisitreeningul, Agressiivsuse asendamise treeningul, Tagasilanguse ennetamise tugigrupis, on töötanud, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. XXX Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. L.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kodukülastusel toimunud vestlusest kinnipeetav L.G emaga selgus, et kogu perel on omavahel head ja toetavad suhted. Kohtumisel Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonnas kinnipeetava abikaasaga selgus, et tal on väga head suhted Margusega ning tema perega. Kinnipeetava abikaasa ja ema andsid nõusolekud ennetähtaegse vabanemise ja elektroonilise valve kohaldamise kohta. Korter XXX kuulub Marguse emale. Elektroonilise seadme jaoks on koht olemas. Elukoha seisukord võimaldab elektroonilise seadme paigaldamist. Vabanemisel on garantiikirja andmetel võimalik töötada firmas OÜ XXX. Telefonivestlusest OÜ XXX juhatuse liikmega selgus, et kinnipeetav saaks vabanemisel asuda firmasse tööle. L.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt XXX Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Nõustudes vangla seisukohaga, prokurör toetab L.G ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Leiab, et on otstarbekas allutada L.G KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile samuti leiab, et Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et L.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 5 kuud vangistust ning ta on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud L.G mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning narkootikumidest ja alkoholist hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse

kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab L.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas L.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on L.G olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka L.G , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab ka vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav peab oluliseks pereväärtuseid ning usub suutvat muuta heade lähedaste suhete nimel oma käitumist seaduskuulekaks, tunnetab probleemseid kohti ning oskab nende üle arutada, väljendab sõnades soovi muuta oma eluviisi ja käitumismustreid, saab aru toimepandud seaduserikkumiste ohtlikkusest ja tunneb juhtunu pärast kahetsust, seadnud realistlikud tulevikueesmärgid. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.