Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

kohta koostatud

Harju Maakohtu 25.02.2011.a kohtuotsusega tunnistati E.P süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 6 aastat ja 9 kuud. Karistuse kandmise algus oli 29.04.2010.a ja lõpp on 29.01.2017.a. E.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, teistkordselt vanglas. Vangistuse ajal on kinnipeetav töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Viis distsiplinaarkaristust. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. E.P kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted oma vanematega on head ja toetavad. Kinnipeetava ema kinnitab, et pakub pojale vabanedes igakülgset abi ja tuge, et tagada kinnipeetava toimetulek. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama ema juurde Kivimurru tänavale. Korter aadressil XXX, Tallinn on kinnipeetava vanemate omandis. E.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nõustudes vangla seisukohaga ning arvestades asjaoluga,

et tänaseks karistusest on suurem osa kantud, prokurör toetab E.P ́i ennetähtaegset vabastamist. Leiab, et on otstarbekas allutada E.P KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile samuti leiab, et Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Riikliku süüdistust esindanud prokuröril ei ole E.P ́i vabastamisele vastuväiteid. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud E.P arvamuse, leiab, et E.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab küll karistust esimese astme kuriteo eest, kuid kuriteo raskusastet arvestades on kohus jätnud kinnipeetava eelnevalt kahel korral ennetähtaegselt vabastamata. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, arvestades ära kantud karistusaja pikkust, milleks on 5 aastat ja 9 kuud vangistust. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekuga sõltuvusaineid enam mitte tarvitada ning tahtega pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuriteo soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine – paneb kuritegusid joobeseisundis toime. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on E.P olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.P, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa E.P edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.