Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

kes on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks eelpoololevale aadressile elektroonilise järelevalve lisakohustusega. Ennetähtaegse vabanemise korral on S. Saarmannile garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ XXX. Samuti on kinnipeetava elukaaslane teda nõus igati materiaalselt toetama. Sivart Saarmann taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Nõustudes vangla seisukohaga, prokurör toetab Sivart Saarmann ́i ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Leiab, et on otstarbekas allutada Sivart Saarmann KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Samuti leiab, et Vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Riikliku süüdistust esindanud prokurör leiab, et võib elektroonilise järelevalve all vabanemisega nõustuda. Kaitsja taotleb kohtuistungil Sivart Saarmanni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vangla toetab Sivart Saarmanni ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valveseadmega. Vabanemise järgselt on tal olemas elukoht. Sivart Saarmannil puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Sivart Saarmannil on võimalik asuda tööle OÜ XXX logistik-varustaja ametikohale. Oma isikuomadustelt on Sivart rahulik ja korda järgiv inimene, vägivaldset käitumist ei esine. Sivart Saarmann ei õigusta süüteo toimepanemist, on pannud maksukuriteod toime isikliku kasu saamise eesmärgil ja on nüüd teinud karistusest õiged järeldused - ta ei taha uuesti vanglasse. Vangla iseloomustuse järgi on tema tulevikueesmärgid konkreetsed ja saavutatavad. Seega vangistus on avaldanud oma mõju ja isiku edasisel kinnipidamisel puudub vajadus. Sivart Saarmannil on säilinud usalduslikud suhted lähedastega, kellega ta püüab hoida vanglast kontakti niipalju kui võimalik. Sivarti ennetähtaegne vabanemine aitab säilitada head peresuhet. Pooleli olevas kriminaalasjas Sivart Saarmann ei tunnista ennast süüdi ja kinnitab, et pole toime pannud mingit kuritegu. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Sivart Saarmanni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sivart Saarmanni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid nimetatut on kohus juba varasemalt arvestanud ning jätnud kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamata. Antud juhul peab kohus põhjendatuks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve all vabastada, arvestades ära kantud karistusaja pikkust ning kinnipeetava käitumist vangistuse ajal – kinnipeetav on mõistetud vangistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning ta on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud Sivart Saarmanni mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul võimaldab Sivart Saarmanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Sivart Saarmannile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Sivart Saarmanni vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on isik väidetavalt aru saanud oma teo kahjulikkusest ning mõistnud selle kahju, perekond on kõige olulisemaks motivaatoriks ning perekonna nimel on valmis loobuma ka tuttavatest/sõpradest, kes on kuritegeliku taustaga, kinnipeetava enda sõnul mõistab stabiilsuse olulisust ning varasema riskeeriva elustiili juurde ja tuttavate juurde tagasi ei taha pöörduda, tulevikueesmärgid konkreetsed ja saavutatavad. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on Sivart Saarmannil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Sivart Saarmann, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kuigi vangla on märkinud, et kinnipeetava suhtes on pooleli menetlus teises kriminaalasjas, ei ole nimetatu aluseks, millele tuginedes jätta kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata kriminaalasjas, mille eest mõistetud karistust ta praegu kannab ning kus kohtu hinnangul on täidetud tingimused tema tingimisi vabastamiseks. Ka prokurör ei ole oma seisukohas puudutanud pooleliolevat menetlust ning arvestanud seda antud asja raames.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.