Kohtulahend

karistus täielikult täitmisele pööramata, kui O.B ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus Käesolevas kriminaalasjas O.B’i süüdistatakse selles, et tema tekitas kahju teise inimese tervisele, mis on toime pandud temaga lähisuhtes oleva isiku suhtes, pani toime füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, aga nimelt, tema, viibides 17.07.2015 kella 21.00 paiku aadressil Tallinn, XXXpaiknevas korteris, lõi oma abikaasat XXXkaks korda rusikaga vastu pead, mistõttu kannatanu tundis füüsilist valu. Oma tegevusega O.B pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse O.B selles, et tema 09.09.2015 kell 02.53 saatis oma mobiiltelefonilt XXX kannatanu XXXtelefonile XXX järgmise sisuga SMS-sõnumi: „Ärge tulge lähedale, saab valus olema“. XXXtajus seda sõnumit reaalse ohuna oma elule ja tervisele, sest enne seda on O.B juba kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda. Seega pani O.B toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ehk KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 120 lg 1 järgi karistuseks 3 kuu pikkune vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks lugeda 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18- kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel määrata, et O.B on kohustatud käitumiskontrolli ajal : mitte tarvitama alkoholi;

osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. O.B allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju maakonna kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et O.B poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb O.B-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. O.B pani toime II astme kuriteod, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu O.B-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 72,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks O.B-lt välja mõista kaitsjatasu 72.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, menetluskulu võib osaliselt jätta riigi kanda. O.B avaldas, et tal oli käeoperatsioon, käsi liigub halvasti ning seetõttu on vormistamisel invaliidsuspension. Isik palus jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda, prokurör toetas taotlust. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ning sundraha tuleb osaliselt – 345,00 euro suuruses summas – jätat riigi kanda. Seega tuleb O.B-lt välja mõista 300,00 eurot sundraha ja 72,00 eurot kaitsjatasu. Kohus leiab, et O.B võib menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 31.00 eurot. Asitõend: CD-plaat kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.