Kohtulahend

MENETLUSKULU

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jüri Vaiksaarelt riigituludesse menetluskuluna kokku 3429 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 14 eurot joobe tuvastamise kulu (I, 65; KrMS § 175 lg 1 p 3), • 1083 eurot DNA-ekspertiisi kulu (II, 45KrMS § 175 lg 1 p 3), • 273 eurot ekspertiisikulu (I, 168; KrMS § 175 lg 1 p 3), • 336 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II, 21,24,27,30; KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

648 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),

•

1075 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1).

Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99916700002267 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-15-10702, menetluskulu 13.01.2016.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu (3429 €) kohtuotsuse jõustumisest 1-e kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kuna pikaajalise vanglakaristuse kandmise ajal on Jüri Vaiksaarel soovi korral võimalik tööle asuda ning saadavast töötasust menetluskulu riigile hüvitada, siis ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulust osa riigi kanda.

Kuna menetluskulu ositi tasumist kohtult ei taotletud, siis ei määranud kohus menetluskulu ositi tasumist. Kohus ei pidanud ka omal algatusel põhjendatuks määrata menetluskulu ositi tasumist, kuna ositi maksmise määramisel kahjustuksid liigselt sissenõudja, s.o Eesti Vabariigi huvid – kohtuotsuse jõustumisele järgneva 1 kuu möödudes puuduks võimalus hakata tegema kohtutäituri kaudu menetluskulu sissenõudmiseks Jüri Vaiksaare sissetulekust kinnipidamisi ning menetluskulu sissenõudmine lükkuks põhjendamatult kaugemasse tulevikku. Süüdistatav Jüri Vaiksaare kaitsja advokaat Aivar Kello 12.01.2016.a taotluse (I, 50-53) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 648 eurot (sellest käibemaks on 108 eurot) advokaat Aivar Kello süüdistatav Jüri Vaiksaare kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Tasutaotlus on rahuldatud osaliselt, kuna 12.01.2016.a vältas kohtuistung eeldatavast ajast ning planeeritust lühemalt. ASITÕENDID, KrMS § 126 lg 5 esemed Kõik kriminaalasjas kohtueelse menetluse käigus tagastatu jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2, KrMS § 126 lg 5 alusel need esemed tagasi saanud isikute seaduslikku valdusesse, kasutusse, käsutusse, ning kui tagastatu oli asitõendi staatuses, vabastada üle antu asitõendi staatusest (I, 141-142). Kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde toimikusse kõik salvestised: – 04.07.2015.a sündmuskoha vaatlusprotokolli (I, 96-143,144) juurde kuuluval DVD-plaadil (asub I, 144 ümbrikus) olevad digitaalse fotokaameraga tehtud sündmuskoha fotod; – 04.07.2015.a numbrile 112 tehtud kõnede salvestised (II, 12-17, 18; asuvad ümbrikus CD-R plaadil: II, 18). Sündmuskohalt 04.07.2015.a vaatlusel köögist valamust kaasa võetud nuga (I, 141,108, 180-182), mis asub kohtus kriminaalasja juures pappkarbis, ning kohtus kahes paberkotis asuvad esemed – ühes kotis teksapüksid (I, 172-178) ja teises kotis T-särk (I, 172-178), milliste tagasisaamiseks omanikud senini soovi ei ole avaldanud, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kuna kannatanu E.O. on prokuröri kaudu kohtule teatanud, et ta ei soovi tagasi saada A.O. mobiiltelefoni (II, 1-11; asub kohtus kriminaalasja juures paberümbrikus), siis A.O. mobiiltelefon kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 12.01.2016.a kohtuistungi alguses avaldas prokurör kohtule, et kannatanu E.O. ei soovi tagasi saada enda vennale A.O. (surnud ööl vastu XXXX) kuulunud mobiiltelefoni. Süüdistatav Jüri Vaiksaare soovil KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Jüri Vaiksaarele vanglasse tema isiklike asjade hulka arvamise teel 2 mobiiltelefoni kõige neis olevaga (I, 183-200; asuvad kohtus kriminaalasja juures kahes eraldi paberpakendis). Kohtuotsus edastada hävitamisele kuuluva noa osas teadmiseks M.J. (XXXX) ja hävitamisele kuuluva A.O. mobiiltelefoni osas teadmiseks süüdistusaktis kajastatud kannatanule E.O.. Kohtuotsuse jõustumisel edastada andmed karistusregistrile ning jõustumise märkega kohtuotsus kinnipidamisasutusele teadmiseks seal viibiva Jüri Vaiksaare suhtes ja riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kohtuotsuse täitmisest teavitada kohut.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks ning sellega on võimalik maakohtus tutvuda 28.jaanuaril 2016.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. Rahvakohtunik Sigrid Siimann Rahvakohtunik Robert Närska Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.