Kriminaalasi nr. 1-15-10950
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.01.2016.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Sekretär
Liis Landsmann
Prokurör
Leelo Känd
Kaitsja
Alik Karajev
Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: G.T, ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: XXXOÜ; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 07.03.2012.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 120, 121 järgi rahalise karistusega 640 eurot.; väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.10.2015.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 29.10.– 30.10.2015.a. süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi;
Süüdi tunnistada G.T KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.10.–30.10.2015.a.., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 5 kuu 28 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 13.01.2016.a. Määrata G.T ’ Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdistatava G.T ’ suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista G.T’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 645 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700002296 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-15-10950, G.T ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
G.T süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on 07.03.2012 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS §121 järgi, uuesti 29.10.2015.a. kella 13.00 paiku, viibides Jägala jõe kaldal, aadressil Ruu küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, tungis kallale XXX, lüües teda kõigepealt ühe korra jalaga kõhu piirkonda ning seejärel lõi korduvalt rusikaga näo piirkonda mille tulemusel kannatanu kukkus maha ning kaotas korraks teadvuse, kui kannatanu lamas maas, jätkas G.T kannatanu löömist, pekstes teda jalaga korduvalt keha piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Priit
G.T XXX füüsilist valu ja kehalisi vigastusi: otsmiku piirkonnas paistetus ja marrastus, paremal näopoolel marrastushaav ja hematoom. Seega, süüdistuse kohaselt, pani G.T oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning tegu on toime pandud korduvalt, s.t. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati kannatanule füüsilist kahju, tsiviilhagi ei ole esitatud.
G.T’, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.T’ karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.10.–30.10.2015.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kokkuleppe järgi, KarS § 74 lg 1, 3alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.T ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Süüdistatav on kinnitanud, et ta on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava G.T’ süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et G.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad G.T ’lt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud (sundraha), kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2016.a. on selle suuruseks 645 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetava menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.
Merle Parts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.