Jätta Tartu Maakohtu 4. detsembri 2015. a määrus muutmata ja Alik Bekmanise kaitsja Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Mõista Alik Bekmaniselt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse.
Alik Bekmanisel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Alik Bekmanis 1-13-7672 menetluskulud“.
Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised
kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Alik Bekmanis on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11. novembri 2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7672 KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust, KarS § 121 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust, KarS § 120 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti A. Bekmanisele liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 3. aprilli 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu ja 16 päeva võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
20.märtsil 2013 ja lõpeb 5. novembril 2016. Võimalus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16. septembril 2015.
2.Tartu Maakohtu 4. detsembri 2015. a määrusega jäeti A. Bekmanis vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 A. Bekmanise käitumine karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. A. Bekmanis õppis Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis 9. klassis, omandas põhihariduse ja läbis sotsiaalprogrammid “Eluviisitreening“ ning “Agressiivsuse asendamise treening“. Alates 15. maist 2014 osaleb ta “Anonüümsed alkohoolikud“ tugirühmas ja alates
6.juulist 2015 tööhõives. Kehtivad distsiplinaarkaristused hetkel puuduvad. 24. septembri 2015. a Tallinna Vangla käskkirjaga nr 5-1/2375 on A. Bekmanis ümber paigutatud Tartu Vangla avavanglasse. Vabanemise korral soovib A. Bekmanis elama asuda ema S.B. ele kuuluvasse eramusse XXX. Kinnipeetava ema elab ja töötab Soomes ning on nõus oma poega võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral igati toetama. Samuti on A. Bekmanisele vabanedes garanteeritud töökoht XXX OÜ-s, mis tegeleb metsahooldus ja raietöödega Pärnumaal. 2.2 Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele, mis võiksid toetada A. Bekmanise vabastamist, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine maakohtu hinnangul siiski põhjendatud ja seda eelkõige tulenevalt A. Bekmanise varasemast elukäigust. A. Bekmanis on toime pannud erinevaid kuritegusid pika perioodi jooksul. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral (kehtivaid karistusi on kolm), reaalset vangistust kannab teist korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise, piinamise, röövimiste ja laiba rüvetamise eest. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda endise abikaasa (praeguse elukaaslase) suhtes. Kuritegude sooritamise peamisteks põhjusteks on oskamatus alkoholijoobes oma viha talitseda ning rahalise kasu saamise eesmärk. Käesolevat karistust kannab taaskord vägivaldsete isikuvastaste ning avaliku rahu vastaste kuritegude eest. A. Bekmanisele ei ole korduvad kriminaalkaristused ja varasem pikk reaalne vangistus avaldanud mingit toimet ega suunanud teda õiguskuulekale teele. Ta on jätkanud kuritegelikku käitumist ja on ohtlik ühiskonnale. 2.3 Oluline on seegi, et varasema karistuse kandmiselt vabastati A. Bekmanis tingimisi enne tähtaega. Seega käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Vangla hindab A. Bekmanise puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul jätkuvalt kõrgeks, s.o 55%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52%. Isik, keda on karistatud vangistusega, peab arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja
sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Tegemist on isikuga, kes on varem olnud vabastatud ja määratud katseaja jooksul jätkanud samalaadsete vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Sisuliselt teist korda sama karistuse kandmiselt vabastamine oleks selgelt vastuolus nii karistuse mõistmise eri- kui ka üldpreventiivsete eesmärkidega.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Bekmanise kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja A. Bekmanise vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos täiendava kohustusega alluda sõltuvusravile. 3.1 A. Bekmanis leiab, et ta tuleb vabastada ennetähtaegselt, sest karistuse mõistmise eesmärgid on saavutatud. Nimelt mõistab ta, et tema minevik on negatiivne ja ta saab aru, et seetõttu võivad kohtul esineda usaldamatuse alused. A. Bekmanis avaldas kohtule, et tema poolt ära kantud karistus on piisav ning ta on valmis vabanedes alustama seaduskuulekat elu. Selleks läbis A. Bekmanis sotsiaalprogrammid, mis olid tema jaoks väga kasulikud. A. Bekmanis tegeles intensiivselt alkoholiprobleemidega eesmärgiga alkoholisõltuvusest vabaneda. Kaitsealune kinnitas kohtule, et mõistab, et alkohol on tema jaoks keelatud. 3.2 Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud kaitsealuse püüdlusi alkoholisõltuvusest vabaneda. Ei ole vaidlust selle üle, et A. Bekmanise, kes on üsna noor inimene, varasem elukäik oli väga negatiivne. Kuid kohus ise märkis, et kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks oli kaitsealuse alkoholi tarvitamine, mille tõttu kadus tal täielikult kontroll oma käitumise üle. Kaitsja leiab, et kui on teada kuritegeliku käitumise põhjus, siis oleks mõistlik anda kaitsealusele võimalus sellest põhjusest vabaneda. Kaitsja kordab, et kui nõustuda kohtu seisukohaga, et kaitsealuse minevik ei anna alust teda usaldada ja jätta ta kandma karistust kuni täieliku täitmiseni, on küsitav, kas kaitsealune suudab iseseisvalt korraldada oma elu ilma alkoholi tarvitamiseta. Siinjuures jättis kohus arvestamata, et A. Bekmanis oskab ja suudab alluda korrale ja täita kohustusi. See järeldus tugineb sellele, et karistuse kandmise ajal ei ole A. Bekmanis logelenud. Kõik temale määratud sotsiaalprogrammid on läbitud. A. Bekmanis omandas põhihariduse ja osaleb tööhõives. Tema vabanemisfondi on kogunenud 1170 eurot, riigi ees võlgnevused puuduvad. 3.3 Kohus jättis arvestamata kõige olulisema asjaolu, nimelt selle, et vangla usaldab A. Bekmanist. A. Bekmanis on ümber paigutatud avavanglasse ning tal on lubatud liikuda ilma järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töölepingu alusel töötamisega. A. Bekmanis leiab, et vangla spetsialistid ei oleks lubanud teda ümber paigutada, kui selleks puuduksid seadusest tulenevad alused. Spetsialistid, kes suhtlevad kaitsealusega igapäevaselt, näevad tema käitumist ja oskavad professionaalselt hinnata kaitsealuse positiivseid muutusi. Viimastest asjaoludest on selge, et A. Bekmanis on suuteline õigesti hindama enda käitumist ning rakendama uusi oskusi, eriti oskust mitte tarvitada alkoholi. Seega on põhimõtteliselt kõik KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolud kaitsealuse jaoks positiivsed, v.a kuriteo toimepanemise omad. 3.4 A. Bekmanise arvates ei ole õiglane ega tulene KarS §-st 56, et kuritegude toimepanemine katseaja jooksul kaalub üles teised KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud tingimused. A. Bekmanis kinnitas kohtuistungil, et suudab hinnata oma varasemat elukäiku ja mõistab hästi, kui teisi inimesi kahjustavalt see mõjus. Samas leiab ta, et ärakantud vangistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. A. Bekmanis on kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid, sest tema ülalpidamisel ja hoole all on alaealine laps. Käesoleval ajal suudab ja oskab A. Bekmanis kriitiliselt hinnata oma varasemat elukäiku ja teha sellest õiged järeldused. Kohus ületähtsustas toimepandud kuriteo asjaolusid. A. Bekmanis on seisukohal, et just allutamine järelevalvega kriminaalhooldusele oleks talle väga kasulik, sest kriminaalhooldaja abiga läbiks ta täiendavalt sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda
talle vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks vabaduses. Tähtis oleks, et kriminaalhoolduse kontrolli all läbiks ta sõltuvusravi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Bekmanise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
5.Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
1.jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus jagab maakohtu veenvaid ja igati motiveeritud seisukohti, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
6.Kaitsja kaebuses on esile toodud mitmeid A. Bekmanist positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, millele tuginedes asub kaitsja seisukohale, et teda on võimalik ning põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nii on kaitsja märkinud, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogramme ning tegelenud intensiivselt oma alkoholiprobleemiga, lisaks omandas ta põhihariduse ja osaleb tööhõives. A. Bekmanis on paigutatud avavanglasse ja ta töötab töölepingu alusel väljaspool vangla territooriumi. Ringkonnakohus aga leiab, et maakohus on kõigi eeltoodud positiivsete asjaoludega juba arvestanud, ent põhjendatult leidnud, et need ei tingi praegusel juhul A. Bekmanise vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
7.Ka ringkonnakohtu hinnangul ei saa alatähtsustada A. Bekmanise varasemat elukäiku, mis tekitab tõsiseid kahtlusi tema võimekuses ning soovis alustada vabaduses seaduskuulekat elu. A. Bekmanist on kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral, millest kehtivaid karistusi on kolm. Ka reaalses vangistuses ei viibi A. Bekmanis esmakordselt, vaid kannab vangistust juba teist korda. A. Bekmanist on karistatud nii varguste kui ka eriliigiliste vägivallaga seotud kuritegude – kehalise väärkohtlemise, piinamise, röövimise ja laiba rüvetamise – toimepanemise eest. Tema kuritegude peamiseks põhjuseks on küll olnud oskamatus alkoholijoobes oma viha talitseda, kuid see ei ole olnud ainus põhjus. Varguste toimepanemisele on teda suunanud rahalise kasu saamise eesmärk. Seega ei saa nõustuda kaitsja kaebuses avaldatud seisukohaga, mille kohaselt, kui A. Bekmanis suudab vabaneda oma alkoholiprobleemist, puudub tema puhul ka risk uute kuritegude toimepanemiseks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et A. Bekmanist on kohus ka varem, s.o eelmise vanglakaristuse kandmise ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastanud, ent tulemusetult: A. Bekmanis pani katseajal toime uue kuriteo. Ringkonnakohtu kahtlusi A. Bekmanise edasises seaduskuulekas käitumises vabaduses süvendavad ka kinnipeetava iseloomustuses esitatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosused, milleks mittevägivaldse kuriteo puhul on 55% ja vägivaldse kuriteo puhul 49%. Riskiprotsentidest lähtudes ei toeta vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
9.A. Bekmanise kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 2,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse
(muudetud 15. septembri 2015. a otsusega) punktidest 1, 2 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Bekmanise kanda.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.